Saime projektiga teha teoks Keskkonnaameti pikaajalise unistuse tunnustada parimaid pärandniitude majandajaid, et tänada neid, kes on andnud suure panuse elurikaste pärandkoosluste säilimisse ja taastamisse. Konkursse on seni viidud läbi kolm.
2022. aasta laureaadid olid Ülle Tamm Manilaiult, Viljar Ilvest Alam-Pedjalt ning Ulvi ja Tiit Uusoja Kassarist, Hiiumaalt. Nominente oli aga palju rohkem ning nendega saab tutvuda siin.
2023. aasta laureaadid olid Mario Talvist Saare- ja Muhumaalt, Kaljo Simpson Matsalust ja Astra Ait Saaremaalt. Nominente aga oli palju rohkem ja nendega saab tutvuda siin.
2024. aasta laureaadid olid Kalmer Visnapuu Lääne-Virumaalt, Veiko Ülejõe Raplamaalt, Krista ja Vallo Vilta Läänemaalt ning Linda ja Koit Tikk Hiiumaalt. Nominente aga oli palju rohkem ja nendega saab tutvuda siin.
Viimaste aastate parimaid pärandkoosluste hooldajaid otsides oleme kohtunud kümnete inimestega, kel kõigil oma mõte ja viis, miks nad rannaniitudel, loopealsetel ja puisniitudel toimetavad, mis on nende ajendiks, rõõmuks ja mureks. Väike läbilõige on teie ees!
Viljar Ilves makes Alam-Pedja great again!
Viljar Ilves on üks kolmest 2021. aasta pärandniitude majandajate laureaadist! Miks? Sest ta on südamega looduskaitsele pühendunud pärandniitude hooldaja, kes panustab oma tööd, aega ja raha selle heaks, et Alam-Pedjal karjatavatel šoti mägiveistel oleksid head elutingimused, luhad hooldatud parimal võimalikul moel ja alade majandamine jätkusuutlik.
Ülle Tamme lõbusate nimedega veised ja lambad hooldavad Manilaiu pärandniite ja kõre elupaiku
Ülle Tamm on üks kolmest 2021. aasta pärandniitude majandajate laureaadist! Miks? Sest tema ja ta naljakate nimedega veiste - Fanny (Fanny ja Aleksandri järgi), Laima (sündis siis, kui pererahvas oli Lätis), Juuli, Milvi, Nimetu ning lambapontšikutega hooldatavate pärandniitude kvaliteet on sedavõrd hea, et niite vaadates silm puhkab ja hinges on rahu.
Praktilise meelega Virve Leht toimetab Kasari jõe luhtadel
Virve Lehe pere alustas Matsalus Kasari jõe luhtadel heinategu sajandivahetusel. Kaua söötis olnud ja võsastunud luhast sai peagi eeskujulik heinamaa, mis tänu kõrgvete toodud fosforirikkale settele toodab lihaveiste maiusrooga nimega „Matsalu hein“.
Virve ise on ehe näide sellest, et meie traditsiooniliste maastike hoidjad pole üksnes põllumehed ja karjakasvatajad, vaid nende tegemistel on hoopis laiem haare.
Laur Oberschneider: Puisniitu ei tehta kellelegi teisele kui iseendale!
Meie viies lugu pärandkoosluste hooldajatest on kõige filosoofilisem, võib-olla ka kõige teravmeelsem;)
„Puisniitu ei tehta kellelegi teisele kui iseendale!“ ütleb Matsalu puisniitude hooldaja Laur Oberschneider. Puisniitu hooldades saab harjutada kannatlikkust ja just seetõttu võiks see tegevus sobida tulevasele…
Kassari vaate hoiavad avatuna Tiit Kopli veised ja lambad
Kui pidada alguspunktiks lapsepõlveaegset karjaskäimist, on hiidlane Tiit Kopli hooldanud rannakarjamaid (katkestusega) 50 aastat ja seda eestlastele nii olulises kohas kui Kassari ja Sääre tirp!
Tiit on taastanud Sääre tirbi loopealseid, puiskarjamaid, kadastikku, ranna- ja aruniitu, hooldades praegu ühtekokku 44 hektarit veiste ja lammastega. Tiidu loomad hoiavad vaate avatuna Kassaris Leigri kuju juures ja heina madala Piibunina rannas, kus rahvas ujumas käib.
Reedik Kivisoo südameasjaks on eesti tõugu hobused ja nende elukeskkond
Tihuse hobuturismitalu on tuntud eesti tõugu hobuste kasvataja ning ühes hobuste ja veistega hooldatakse 680 ha väärtuslikke pärandkooslusi nii Muhus, Võilaiul, Kõinastu saarel kui ka Kõinastu leetseljakul.
Räägitakse, et Tihuse on üks hobufotograafide lemmikkohti, sest just siin saab parimaid kaadreid suvi otsa laidudel ringi traavivatest poolmetsikutest hobustest.
Erik Jakob Söderbergi hooldab Pakril Eesti kompaktseimat ja suurimat loopealset
Lugu Erik Jakob Söderbergi naasemisest saarele, kus sündis ta vanaema, räägib iseenda eest! Ühes sõbra Urmas Sepa ja 300-400 pealise veisekarjaga hooldab Erik Pakri saartel Eesti kompaktseimat ja suurimat loopealset - ühtekokku on hoolduses 1098,73 hektarit maad, taastamistööd veel peale selle.
Veised, kelle täpset arvu ei teagi, kõnnivad vabalt looduses ringi, enamik aastast pullid ühel saarel ja lehmad-mullikad teisel. Vahetevahel lastakse neid ikka kokku ka!
Katrin Glaze naases Eestisse ja sai 70 ha loopealsete omanikuks
17. veebruaril peab Keskkonnaamet ühes „Loodusrikka Eesti“ projektiga pärandniitude majandajate tunnustusõhtu ja seetõttu näitame teilegi mõnda neist imelistest inimestest, kes Eesti looduse hea käekäigu ja maastike säilimise eest seisavad. Ning seda mitte kabinetivaikuses tegutsedes, vaid iga päev väljas toimetades!
Viimaste aastate parimaid pärandkoosluste hooldajaid otsides kohtusime kümnete inimestega, kel kõigil oma mõte ja viis, miks nad rannaniitudel, loopealsetel, puisniitudel toimetavad, mis on nende ajendiks, rõõmuks ja mureks!
Mario Talvist on keskkonnahoidliku põllumajanduspoliitika eestkõneleja
Lugu ettevõtjast loodusesõbrast Mario Talvistest, kes võttis 12 aastat tagasi üle vanavanemate töö ja maad, ning naudib pärandkooslustel tegutsemist rohkem, kui oleks iial arvanud.
Et kodune Põripõllu rannakarjamaa jäi väikeseks, on mitmed teisedki Saare- ja Muhumaa pärandniidud saanud uue eluvõimaluse ja mitu saarlast ja muhulast maapiirkonnas tööd. Mariol on hoolduses ca 590 ha poollooduslikke kooslusi, millest ca 80 ha moodustavad puisniidud.
Ulvi Koov: Tahan, et mu lapsepõlvemaa kestaks
Ulvi ühes oma poegade Richardi ja Heinrichiga ja 20 šoti mägiveisega hooldab Lahemaa 15 hektaril ranna- ja aruniite ning puiskarjamaid.
Ulvi perekondlik ettevõtmine panustab nii nagu keegi oskab - kes karjatamisse, kes taraehitusse, kes paberimajandusse, retseptide väljamõtlemisse ja tootearenduses, aga perega ühiselt hoitakse oma kuldaväärt karja ja loodust, et küla elaks ja kogukonna tegemised areneks.
Alati ei pea olema suur, et saavutada midagi suurt
Astra Ait on üks kolmest 2022. aastal pärandniitude majandajate laureaadist!
Ta majandab Saaremaal Kuke külas 6,4 hektarit puisniitu, sedasama, kus ta juba lapsena käis koos vanematega koduloomadele heina tegemas. Kuigi ka tollasel heinamaal kasvas palju heintaimi ja käpalisi, pole see võrreldav praeguse puisniiduga. Astra on vähendatud põõsastikke, eemaldatud maast väljaulatuvaid kive ja kände.
Kasari luha legendaarne Kalju on kirglik looduskaitsja – ta seisab nii enda kui ka meie loodusrikkuste eest
2022. aasta parima pärandniidu majandaja laureaat on Kalju Simpson. Miks?
Kalju hooldab 193 hektarit Kasari luhta ja seda juba enne igasuguseid toetusskeeme. Tema ise oli see, kes tuli tollasesse looduskaitsekeskusesse ja küsis luba hakata oma lapsepõlveluhtadel heina tegema.
Ulvi ja Tiit on nii kogukonna kui ka ametkondade hinnatud koostööpartnerid
Ulvi ja Tiit Uusoja on 2021. aasta pärandniitude majandajate laureaadid.
Miks? Pikaaegsete ja pühendunud Hiiumaa pärandniitude hooldajatena alustasid nad oma tegevust 90ndatel ja majandavad nüüdseks üle 100 hektari poollooduslikke kooslusi, millest enamuse moodustavad rannaniidud. Nad on aastate kaupa oma maid korralikult karjatanud ning hoidnud veepiiri valdavalt pilliroovaba - just nii nagu sealsele elustikule vaja.