Kuivade metsaelupaigatüüpide tegevuskava annab ülevaate Eesti kuivade metsaelupaikade levikust, seisundist, kaitstusest, määratleb metsadele avalduvad mõjutegurid, seab eesmärgid 2030. ja 2050. aastaks ning kavandab edasised kaitsemeetmed ja tegevused kuivade metsaelupaikade soodsa seisundi saavutamiseks.
Ajalooliselt on kuivad metsad taandunud põllumajanduse ja asustuse ees, säilinud metsi on kasutatud puidu ning metsa kõrvalsaaduste (tõrv, süsi, vaik, marjad, seened, mesi jne) hankimiseks.
Kuivade metsaelupaikade ohutegurid
Kuivade metsade kehv seisund on enamasti seotud varasema majandamistegevusega. Raietega on lihtsustatud puistu struktuuri, muudetud puuliigilist koosseisu ning surnud puidu hulk metsades on väike. Enamasti nende negatiivsete tegurite mõju siiski aja jooksul väheneb ning inimese sekkumist pole vaja. Looduslik taastumine toimub viljakamatel aladel kiiremini ning loodusliku taastumise käigus võib muutuda ka metsaelupaiga tüüp (nt praegused rohundirikkad kuusikud arenevad laialehisteks metsadeks). See ei ole probleem, sest eesmärk on metsaga seotud looduslike väärtuste kaitsmine.
Kuivi metsaelupaiku ohustab piiranguvööndites nende uuendusraietega majandamine, mille tagajärjel kaob metsaelupaiga väärtus. Samuti on probleem metsaelupaikade ümbruskonnas toimuv intensiivne raietegevus, mille tagajärjel muutuvad kaitsealad isoleeritud saarteks, mille vahel on paljudel liikidel levimine väga keeruline.
Tartu ülikooli professor Asko Lõhmus annab ülevaate metsadega seotud tegevustest
Tegevuskava seab 2030. a eesmärgiks:
- kaardistada kõik kuivade metsade elupaigad,
- peatada nende seisundi halvenemine ja
- taastada elupaiku 7760 hektaril riigimaal (millest 500 ha taastatakse käimasoleva „Loodusrikas Eesti“ projekti käigus).
Elupaiku taastatakse projekti käigus ainult seal, kus seda on võimalik teha mõistliku töömahuga.
Tegevuskava määratleb seitse kuivade metsade elupaigatüüpide seisundi parandamise meedet. Neist peamine on elupaigatüüpide looduslikule arengule jätmine, milleks tuleb tagada optimaalne kaitse, looduslikkuse (peamiselt struktuurielementide) taastamine ja elupaigatüüpide leviku kaardistamine andmete ajakohastamiseks.
Eesmärkide saavutamiseks plaanitakse rakendada kaitstavatel aladel erinevaid kaitsekorralduslikke tegevusi ning taastada:
- metsastunud luiteid (2180) 900 hektaril;
- vanu loodusmetsi (*9010) 5600 hektaril;
- vanu laialehiseid metsi (*9020) 300 hektaril;
- rohundirikkaid kuusikuid (9050) 900 hektaril;
- okasmetsi oosidel ja moreenkuhjatistel (9060) 60 hektaril.
Tegevuskava 2050. a eesmärk on:
- kuivade metsaelupaikade soodne seisund;
- seal kasvavate liikide ohustatuse vähenemine;
- elupaiga struktuurilise mitmekesisuse suurenemine;
- metsadele iseloomulike looduslike häiringurežiimide esindatus;
- kuivade metsaelupaikade säilimine, sh metsastunud luiteid vähemalt 6600 ha, vanu loodusmetsi vähemalt 90 000 ha, vanu laialehiseid metsi vähemalt 6700 ha, rohundirikkaid kuusikuid vähemalt 9600 ha, okasmetsi oosidel ja moreenkuhjatistel vähemalt 2200 ha, rusukallete ja jäärakute metsi vähemalt 580 ha.
Kuivade metsade ökosüsteemid akumuleerivad süsinikku nii puidumassi kui ka pinnasesse. Nende metsade degradeerumise peatamine on oluline abinõu kliimamuutustega kohanemiseks, liigirikkuse säilitamiseks ja keskkonna saastatusega toimetulekuks.
Tegevuskava koostas Keskkonnaameti juhtimisel töögrupp. Tegevuskava avalikustamine ning konsultatsioonid huvigruppidega leiavad aset 2026. a alguses.
Lisainfo
Kuivade metsade tegevuskava koostamise koordinaator Meelis Suurkask, meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee
Maaülikooli metsahoiu ja metsakorralduse kaasprofessor Diana Laarmann, diana.laarmann@emu.ee (kuivade metsade taastamisalade valik)