Kuigi esmapilgul tundub Eesti suhteliselt looduslik - meil on palju metsa, suured kaitsealad ning hästi säilinud rabamaastikud - on 20. sajandi teisest poolest alates paljude liigirühmade elupaigad kas täielikult hävinud või oluliselt vähenenud.
Metsastumise tagajärjel on meie maastikest peaaegu kadunud avatud liivikud ja luitealad, vähenenud on loopealsete ja rannaniitude pindala. Kraavitamise ehk maaparanduse käigus on kuivendatud kolmandik Eesti maismaast ning hävinud paljud märjad metsad ja avatud siirde- ning madalsood. Intensiivse põllumajanduse tõttu on mosaiiksed maastikud asendunud mono-kultuursete põllumassiividega, kus kasutatakse ohtralt taimekaitsevahendeid.
Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada meie metsades ja põllumaadel elavate liikide ja nende elupaikade seisundit.
Tegutseme neljas valdkonnas – metsade, pärandkooslustega, loodushoidliku põllumajanduse ja liigikaitsega.
Projekti avakonverents:
Lisaks laiaulatuslikele looduskaitselistele töödele uuendatakse aastate jooksul looduskaitse juhtimis- ja infosüsteemi, edendatakse inimeste üldist keskkonnateadlikkust ning igaühe ja kogukonnapõhist keskkonnahoidu.
Ehkki inimesed on hakanud looduskeskkonda väärtustama, näitavad uuringud, et praktilisi teadmisi loodushoiust ja keskkonnasäästlikest tegevustest napib nii tavainimeste, põllumeeste kui ka metsaomanike seas.
Seetõttu katsetab projekt ühes teadlaste, metsa- ja põllumeeste, maahooldajate ja kohalike kogukondadega erinevaid – nii traditsioonilisemaid kui ka innovaatilisemaid - looduskaitselisi tegevusi ja meetodeid ning annab praktilisi juhendeid, kuidas igaüks meist võiks tegutseda nii, et ei teeks oma käitumisega loodusele liiga, vaid – vastupidi – aitaks kaasa elurikkuse hoidmisele ja taastamisele.
Projektinõukoja koosseisuga saab tutvuda siin.
Märgade ja kuivade metsade taastamine
Lõpusirgel on märgade metsade tegevuskava koostamine, millest lähtudes taastab RMK projekti käigus 3500 hektarit soo-lehtmetsi. Selle tegevuse põhieesmärk on kuivenduse mõju vähendada ehk siis kraavid sulgeda.
Kuivade metsade tegevuskava valmides taastab RMK projekti käigus ka 500 ha kuivi metsi.
Taastatavad alad on valinud välja Tartu Ülikooli metsandustöörühm eesotsas professor Asko Lõhmuse ja teadur Raul Rosenvaldiga.
Nii märja kui ka kuiva metsaelupaiga puhul võivad taastamistegevuste hulka kuuluda ka puistu hõrendamine raiega ja looduslikuma puuliigilise koosseisu kujundamine, samuti surnud puidu tekitamine. Näiteks selliste kuivade metsaelupaikade puhul, nagu seda on metsastunud luited ja oosidel paiknevad okasmetsad, võib nendega seotud ohustatud liikide elupaikade säilitamiseks kõne alla tulla kujundusraie. Samuti võiks säilitada nende elupaikade kujunemist soodustavaid tegevusi, nagu nõrgad pinnatulekahjud või ajutine nõrga koormusega karjatamine.
Uued erametsanduse meetmed
Praegune kaitstavatel aladel asuvatest metsadest saamata jääva tulu kompenseerimise toetusskeem on ajale jalgu jäänud ning seetõttu on projekti eesmärk kaasata erametsaomanikke ja neid ühendavaid organisatsioone toetuste ajakohastamise protsessi ning anda metsaomanikele loodus-kaitseliste tegevuste kavandamiseks ja elluviimiseks aktiivsem roll.
Lisaks on praegune erametsanduse toetus passiivne hüvitis, millega korvatakse saamata jäänud tulu. Paljude metsaelupaikade seisundi parandamiseks on aga vaja aktiivseid meetmeid. Tartu Ülikooli professor Asko Lõhmuse eestvedamisel on metsandusinimeste mõttetalgute tulemusel loodud aktiivsete looduskaitset edendavate metsandusvõtete kogumik, mida hakatakse katsetama selleks, et näha, milline on metsaomanike, -ühistute ja metsandusettevõtete võimekus neid kasutusele võtta.
Kui 20. sajandi algul katsid pärandniidud hinnanguliselt kuni 40% Eesti territooriumist ehk 1,8 miljonit hektarit, siis maakasutuse muutumise tõttu on see pindala vähenenud ja praegu leidub pärandniite umbes 80 000 hektaril ja neid majandatakse neid vaid 40 000 hektaril. Kuna pärand-niidud moodustavad Eesti elurikkuse tuumikala, on nende majandamine – niitmine või karjatamine - väga vajalik.
Pärandkoosluste majandajate nõustamisteenuse loomine
Neid maaomanikke, kes on valmis niidualasid majandama või rendile andma, hakkab Keskkonnaamet senisest enam nõustama. Keskkonnaameti nõustaja aitab leida konkreetsele niidule sobiva lahenduse. Ta vaatab koos maaomanikuga niidu kohapeal üle, arutab läbi võimalikud lahendused ning tutvustab parimaid pärandniidu taastamise ja majandamise tavasid ning toetusmeetmeid.
Jälgime, kas selline lähenemine suurendab maaomanike kaasatust ning aitab seeläbi pärandniite taastada ja majandada senisest tulemuslikumalt. Maaomanik leiab kodulehelt vajaliku info selle kohta, millest alustada, kuidas pärandniite taastada ja hooldada ning millised toetuskeemid on olemas.
17. veebruaril 2022 tunnustasime esmakordselt ja 25. jaanuaril 2023 juba teist korda silmapaistvaid pärandniitude majandajaid, sellest saab traditsioon.
Tulemuspõhised toetused
Niitude majandamiseks makstakse maaomanikele toetusi. Soovime toetussüsteemi ajakohastada ja muuta maaomanikele ja niitude majandajatele motiveerivamaks. Selleks katsetame tulemuspõhise toetuse kontseptsiooni, mille puhul määravad eksperdid kindlaks niidu kriteeriumid ja meetodid, kuidas majandaja ise saab niidu kvaliteeti hinnata. Tulemuste põhjal selgitame välja, kas selline toetussüsteem annab niitude majandajatele lisamotivatsiooni oma alade majandamiseks ja suurendab nende teadlikkust selles kohta, millised loodusväärtused nende maadel paiknevad ja kuidas neid majandamise kaudu hoida ning edendada. Selline lähenemine peaks looma senisest tihedama sideme maahooldaja, tema maade ning sealse elurikkuse vahel.
20 rannaniidu taastamine
Taastame 20 rannaniitu, mis on oluliseks elupaigaks paljudele kaitsealustele ja ohustatud liikidele, sealhulgas kahlajatele ning kahepaiksetele. Tartu Ülikooli teadlased on uuringute käigus leidnud, et praegused rannaniidud on maas pesitseva ja sealt toitu otsiva niidurüdi, mustsaba-vigle, punajalg-tildri ja tutka jaoks liiga kitsad. Seda paljuski just nõukogude ajal rannaniitude kõrgematele osadele istutatud metsa tõttu, mis nendele avamaastiku lindudele ei sobi. Mida rohkem paikneb rannaniidul puudetukki ja põõsastikke, seda mugava on ala rebastele ja kährikutele, kes sealt hõlpsasti peidukoha leiavad ning maapinnal olevaid linnupesi rüüstavad.
20 projekti alguses välja valitud rannaniidul langetatakse taastamise käigus puid ja põõsaid, taastatakse veerežiim, likvideeritakse pilliroog ja piiratakse väikekiskjaid. Need tegevused annavad väärtuslikke teadmisi ja kogemusi, mille põhjal on võimalik edaspidi rannaniitude taastamise võtteid parandada.
Suur osa Eesti ja kogu Euroopa elurikkusest on seotud põllumajandusmaastikega. Mitmete putukaliikide, soontaimede ja lindude käekäik sõltub toidutootmise praktikatest, kuid mõju on kahepoolne - toidutootmise kvaliteet ja jätkusuutlikkus olenevad omakorda põlde ümbritsevast elurikkusest, mulla tervisest ning meie võimekusest kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda.
Põllumajandustootjad koostöös Tartu Ülikooli teadlastega on rajamas näidisalasid, kus jälgitakse erinevate agroökoloogiliste võtete (nagu rohumaaribade loomine, põllusaarte rajamine, vilja sisse lõokeselaikude jätmine jm) mõju elurikkusele ja saagikusele. Katsete käigus saadud andmete põhjal tuvastame Eesti tingimustesse kõige sobivamad võtted, mis võimaldavad tulevikus kujundada otstarbekamaid põllumajanduse toetusskeeme.
Loodushoidlike praktikatega on võimalik tutvuda lehel www.heapold.ee/tegevused.
Põllulindude elupaigakasutuse uuringud
Aastatel 1983-2020. on langenud Eesti põllulindude arvukus 50% ehk vähem kui 40 aastaga oleme kaotanud pooled oma põllulindudest. Katsetame põldudel meetmeid (nt hilisem niitmine, rohumaaribad, külvamata nn lõokeselaigud), mis võiksid lindude olukorra halvenemise peatada ja kasvataksid vähemalt mõne liigi arvukust.
Projekti uuringute huviväljas on kogu põllumajandusmaastiku haudelinnustik, seejuures jälgime kolme liigi – rukkiräägu, nurmkana ja kuldnoka – elupaigakasutust GPS-saatjate kaudu.
Tolmeldajaid toetava tegevuskava loomine
Elupaikade seisundit, eriti põllumaadel, saab hinnata tolmeldajate rohkuse järgi. Intensiivne põllumajandus, pestitsiidide kasutamine, keskkonnasaaste ja kliimamuutused vähendavad tolmeldajate arvukust ning liigirikkust nii Eestis kui ka kogu maailmas. Tartu Ülikooli eestvedamisel koostatakse Eesti konteksti sobiv teaduspõhine tolmeldajate tegevuskava, mille fookus on looduslikel tolmeldajatel, kuid kaudselt seonduvad teemaga ka paljud meemesilase seisukorra ja probleemidega seotud võtted.
Väikeveekogude taastamine
Elupaikade hävimine ja nende kvaliteedi halvenemine on üks põhjuseid, miks 2018. aastal tehtud punase raamatu hinnangu järgi on viis Eestis elavat kahepaikse liiki ohustatud ja rohe-kärnkonn täielikult välja surnud. Et kahepaiksed vajavad nii maismaa- kui ka vee-elupaiku, tagab nende eduka paljunemise ning liigilise mitmekesisuse eriimeliste loodusesse sobituvate väikeveekogude kogumik. Niisuguste elupaikade taastamiseks on Tartu Ülikooli eksperdid välja valinud üheksa Natura 2000 ala, mis külgnevad intensiivselt majandatavate põllumajandusmaastikega, ja kus ühtekokku taastatakse 100 kahepaiksete sigimisveekogu.
Praeguseks on taastatud 37 veekogu ja 2023. aastal on plaanis taastada kuni 23 veekogu Lõuna-Eestis.
Võõrliikide tõrjekatsed
Võõrliigid on elupaikade kadumise ja killustatuse järel suuruselt teine oht looduslikule mitmekesisusele. Projekti käigus katsetame nelja suurekasvulise taime - kuldvitste, pargitatarde, lumimarja ja pihlenela - tõrjet eri meetoditega, sh aurumasinaga.
Eelkirjeldatud liigid on probleemiks just siis, kui nad satuvad aiast välja, sest looduses kontrollimatult levides ohustavad nad looduslikku tasakaalu. Välitööde ja katsealade (44) kaardistamisel on selgunud, et need taimed jõuavad loodusesse peamiselt just prügi- ja aia-jäätmete ladustamise kohtadest ning mahajäetud taluaedadest, aga ka paikadest, kuhu on teisaldatud pinnast.
Tõrjetulemustest (tööd algasid 2023. aasta suvel) lähtudes töötame välja uued kulutõhusad võõrliikide tõrjemeetodid ja pöörame tähelepanu ennetustööle, mis on võõrliikide leviku piiramise seisukohalt ülioluline.
Projekti kogumaksumus on 19 561 784 eurot, mida EL LIFE´i programm rahastab 11 611 434 euro ulatuses.
Projekti juhtpartner on kliimaministeeriumi looduskaitseosakond, lisaks on projektil veel 10 partnerit, nendega saab tutvuda siin.
- Esimese perioodi (1.01.2020-30.06.2022) vaheraport (.pdf).