Põllumajandusmaastike elurikkus

Suur osa Eesti ja kogu Euroopa elurikkusest on seotud põllumajandusmaastikega. Mitmete putukaliikide, soontaimede ja lindude käekäik sõltub toidutootmise praktikatest, kuid mõju on kahepoolne - toidutootmise kvaliteet ja jätkusuutlikkus olenevad omakorda põlde ümbritsevast elurikkusest, mulla tervisest ning meie võimekusest kliimamuutusi leevendada ja nendega kohaneda.

Meiega liitunud põllumehed

2024. aasta alguseks on kuus põllumajandustootjat koostöös Tartu ülikooli teadlastega rajanud näidisalad, kus jälgitakse erinevate agroökoloogiliste võtete mõju saagikusele ning elurikkusele.

Kesk-Eesti suurimaid põllumajandusettevõtjaid Ahti Kalde (Sadala Agro) on rajanud ca 58 ha põllule 12 m laiused rohumaaribad, mis moodustavad põllust umbes kaheksa hektarit ja mille eesmärk on suurendada maastiku mitmekesisust, pakkuda elu-, varje- ja toitumispaika mitmesugustele lülijalgsetele, s.h tolmeldajatele ja kahjurputukate looduslikele vaenlastele, lindudele ja pisiimetajatele. Lisaks vähendab heas korras rohumaariba põldude umbrohustumist ja kahjurputukate hulka ning seeläbi vajadust kasutada pestitsiidide. Juba varem oli Ahti Kalde rajanud põllumaa serva kiviaia ning selle äärde istutanud puid. Kiviaed koos seda ümbritseva kooslusega aitab reguleerida mikrokliimat, takistada erosiooni ning pakkuda elupaika tolmeldajatele ja kahjurputukate looduslikele vaenlastele.

Sadala põllu rohumaaribadel on plaanis katsetada kolme erinevat seemnesegu, 2023. aastal külvati liigivaest ja -rikast segu ning 2024. aastal lisati kolmandasse ribasse põllukahjurite vaenlasi soodustavat segu. Samuti katsetame ribadel erinevate hooldusvõtete mõju elustikule, näiteks niitmist eri aegadel ja talveks osa ala niitmata jätmist.

Sadala Agro tegemisi käis 2024. a suvel uurimas ka taastavale põllumajandusele pühendatud saatega "Osoon".

Järvamaa kutsehariduskeskus katsetab 12 m laiuste rohumaaribadega 25 hektari suurusel katsepõllul. Rohumaaribad moodustavad põllust ca kolm hektarit ning seal katsetatakse nii liigivaese, liigirikka kui ka põllukahjureid soodustavate seemnesegudega. Põllu põhjapoolsel ribal saame uurida ka karjatamise mõju ribade elustikule.

Rohkem infot leiab intervjuust Järvamaa kutsehariduskeskuse endise taimekasvatuse tootmisjuhi Karl Aruga, kellega katsetusi alustasime.

Raimond Pihlap (Ökotalu) kasvatab Lääne-Virumaast Valgamaani kahel tuhandel hektaril maheteravilja ning katsetab rohumaaribade ja põllusaartega ca 32 hektaril. Rohumaaribad ja põllusaared moodustavad tema põllust umbes neli hektarit. Põllusaared ehk väikesed metsatukad keset põldu pakuvad elupaika paljudele taimedele, lindudele, imetajatele, seentele, vihmaussidele, lülijalgsetele, kes omakorda aitavad tõrjuda kahjureid, siduda süsinikku ja reguleerida aineringi.

Kalmer Visnapuu (Piira Talu) rajas oma Lääne-Virumaa 46 ha suurusele põllule ca viie hektari ulatuses üheksa meetri laiused rohumaaribad, kus katsetab viite erinevat seemnesegutöötlust, kuid ääreribad on jäetud looduslikule arengule. Põllul on kümme puude ja põõsastega kaetud põllusaart, nende ümber on omakorda külvatud rohumaaribad, et mitmekesistada põllumajandusmaastikku ja tekitada üleminekualasid. Vanemad ja suuremad põllusaared on elurikkamad ning pakuvad rohkemaid loodushüvesid, kuid ka nooremad ja väiksemad on väärtuslikud ja pakuvad elupaika liikidele, keda muidu põllumajandusmaastikes ei esineks.

Image

Vend-õde Sander Hiire ja Mariann Nummert (Mäemõisa) rajas 32 ha suurusele põllule ca kolme hektari ulatuses kaheksa meetri laiused rohumaaribad. Kolmel katsepõllu keskel asuval rohumaaribal katsetab ta erinevaid seemnesegutöötlusi. Välisribadesse külvas ta liigirikka parasniiske niidusegu. Viiel põllul (kokku 251 ha) rajas Sander kaheksa meetri laiused rohumaaribad (kokku 3,3 ha), millele istutab mõne aasta jooksul põõsaribad või puudealleed (kokku ca 4 km). 2024. aasta oktoobris rajati esimene põõsariba üksikute puudega ning 2025. a jätkati puudealleede ja söödavate viljadega põõsaribade rajamist. Omavahel veidi erinevad maastikuelemendid on paigutatud sobivatesse kohtadesse, lähtudes maastiku ajaloost, struktuurist ning esteetilistest ja praktilistest kaalutlustest.

Sandri ja Marianni tegemisi käis 2024. a suvel uurimas ka "Osoon".

Image

Aasta põllumees 2023 Airi Külvet (Puutsa talu) rajas 17 ha suurusele põllule liigirikka kultuurrohumaa, kuhu laotas pärandniidult toodud heinapallid. Põldu hooldab ta portsjonkarjatades (lingil avaneb Airi ettekanne ja video portsjonkarjatamisest). Airi tegemistega saab tutvuda ka initsiatiivi "Top 50 farmers" kodulehel.

Airi tegemisi käis 2024. a suvel uurimas ka "Osoon". Loe ka meie intervjuud Airiga!

Põllumajandusmaastike elurikkus ja viljakad mullad on toidutootmise lahutamatu osa ning ühtlasi tagab maastikuline mitmekesisus kariloomadele tervisliku elupaiga, puhta vee ja mitmekülgse toidu.

Projekti "Loodusrikas Eesti" käigus rajavad põllumajandustootjad koostöös Tartu Ülikooli teadlastega näidisalad, kus jälgitakse erinevate agroökoloogiliste võtete mõju saagikusele ning elurikkusele. Teadlased aitavad leida igale näidisalale just need tegevused, mis sobituvad konkreetsesse maastikku ja vastavad tootja eelistustele. Katsetatakse võtteid, mis suurendavad mulla süsiniku sidumist, tõhustavad tolmeldamist ja looduslikku kahjuritõrjet ning ühendavad muul moel toidutootmist ja loodushoidu. Teadlased uurivad, milline mõju elurikkusele ja saagikusele on rohumaaribade loomisel, põllusaarte rajamisel, vilja sisse lõokeselaikude jätmisel ning mitmel muul tegevustel.

Katsete käigus saadud andmete põhjal tuvastame Eesti tingimustesse kõige sobivamad agroökoloogilised võtted, mis võimaldavad tulevikus kujundada otstarbekamaid põllumajanduse toetusskeeme.

2024. aasta alguseks on meiega väga tähelepanuväärne seltskond, sh Kesk-Eesti suurimaid põllumajandusettevõtjaid Sadala Agro, Järvamaa Kutsehariduskeskus, 2023. aasta põllumees Airi Külvet, mahetootja Raimond Pihlap ja taastava põllumajanduse eestkõnelejad õde-vend Sander Hiire ja Marian Nummert.