Rannaniitude taastamine

Rannaniitude majandamiseks on makstud toetusi peaaegu 20 aastat ning visuaalselt näevad niidud toredad välja, kuid sellest hoolimata ei näita kahlaja- ega konnapopulatsioonid taastumise märke. Seega ei taga praegused majandamismeetmed alati elupaikade kvaliteeti.

Tartu Ülikooli teadlased on uuringute käigus leidnud, et praegused rannaniidud on maas pesitseva ja sealt toitu otsiva niidurüdi, mustsaba-vigle, punajalg-tildri ja tutka jaoks liiga kitsad. Seda paljuski just nõukogude ajal rannaniitude kõrgematele osadele istutatud metsa tõttu, mis nendele avamaastiku lindudele ei sobi. Mida rohkem paikneb rannaniidul puudetukki ja põõsastikke, seda mugava on ala rebastele ja kährikutele, kes sealt hõlpsasti peidukoha leiavad ning maapinnal olevaid linnupesi rüüstavad.

Projekti alguses valisime välja 20 rannaniiduala, kus rakendame täiendavaid taastamisvõtteid. Muu hulgas hõlmab see puude ja põõsaste langetamist, veerežiimi taastamist, pilliroo likvideerimist ning väikekiskjate piiramist. Need tegevused annavad väärtuslikke teadmisi ja kogemusi, mille põhjal on võimalik edaspidi rannaniitude taastamise võtteid parandada.

Rannaniitude taastamisest räägib Tartu Ülikooli teadur Riinu Rannap.

Kuna pesarüüste tagajärjel hävib koguni 86% maas pesitsevate lindude pesadest ning populatsioonide taastootmine pole enam jätkusuutlik, algas 2022. aasta veebruaris ja märtsis koostöös Eesti Jahimeeste Seltsiga rannaalade pilootprojekt, mille käigus peeti rebasele, šaakalile ja kährikule jahti viiel Tartu Ülikooli uuringualal. Lindude kaitseks ette võetud jahi tulemusi saab kevadisel pesitsusperioodil hinnata selle järgi, kui edukalt poegade koorumine õnnestus. Kuidas esimene katseaasta õnnestus, saab lugeda ajakirjast "Jahimees".

Pilootprojekt jätkus 2022. aasta detsembrist 2023. aasta märtsini. Kokku kütiti projektialadel sel talvel 90 rebast, 13 šaakalit ja 65 kährikut, mis on ligikaudu kaks korda rohkem kui 2022. aasta küttimishooajal. Ehkki põhjapanevamaid järeldusi ei saa veel teha, saab kahe aasta tulemustest lugeda siit.

Ülevaade kahe aasta jahist. Jahimeeste tagasiside (pdf., 22.11.2023)
"Osoon": rannalindude päästmiseks kiskjate käest peab appi võtma jahipüssid (Novaator, 28.03.2022)
"Osoon": väikekiskjate küttimine rannaniitudel (28.03.2022)
"Osoon": maaspesitsevad linnud (27.06.2021)
Väikekiskjate jaht viiel pilootalal: senised tulemused ja edasised perspektiivid - Jaanus Vaiksoo (pdf)

Et enamik taastatavaid rannaniite on eraomandis, on 2024. aasta veebruariks 20 rannaniidu taastamiseks suhelnud Keskkonnaamet 223 maaomaniku ja -rentnikuga. Nendest 132 on andnud nõusoleku kas täielikult või osaliselt enda (majandatava) rannaniidu taastamiseks. 42 on öelnud seni ei, ega soovi oma maid taastada. 49 maaomaniku seisukoht on veel teadmata.

Projektialade taastamise planeerimine on keerukas, sest igal maaomanikul on omaenda arvamus selle kohta, kuidas nende maadel toimetada võiks. Olgu protsessi keerukuse näiteks toodud Rootsivere rannaala. Senine kogemus on näidanud, et kirja teel informatsiooni jagamine ei ole eriti tulemuslik, sest tihti on teema inimese jaoks võõras ja ta vajab pigem näost näkku kohtumist. Hea tulemuse annab inimeste varajane kaasamine ja isiklik suhtlus. Korraldatud infokoosolekud on andnud võimaluse ühekandi inimestel üksteisega tutvuda ja kogemusi jagada.

Seni on sõlmitud lepingud kaheksa projektiala taastamiseks - Teorehe projektiala Pärnumaal, Tahu projektiala Läänemaal, Aandi, Tohvri, Vesimaa, Taguküla laiud, Laheküla ja Tärkma II Hiiumaal.

Ette valmistatakse uut hanget ja seejärel peaks taastamistööd algama ka Võilaiul ja Orissaares.

Rootsivere taastamisala legend:

Ala kontuur märgitud lillaga.
Roheline väikeste puudega ala - rendileping olemas, kuid kuni 30% puittaimestikust tuleb alles jätta.
Kollane ala - rendileping olemas, aga maaomanik ei luba kogu ala lagedaks võtta.
Sinine - maaomanik hiljuti vahetunud.
Punane – maaomanik ei soovi projektis osaleda.

Väljavalitud niidualade kogupindala on u. 2200 hektarit, millest taastamisse minevad alad moodustavad u 500 hektarit. 20 niiduala koosnevad 385 maaüksusest, millel on 282 maaomanikku, sh ka RMK, omavalitsused ja Maa-amet.

Et rannaniitude omanike ja majandajatega edasised sammud läbi rääkida, korraldasime 2021. aastal kaks õppepäeva: esimese neist juunis Hiiumaal (pildigalerii), kus paikneb enamik taastatavaid rannaniite, ning teine septembris Läänemaal. 2023. aasta talvel leidis aset neli kohtumist Hiiumaa ja Muhu maaomanikega. 2023. aasta sügisel rahvakoosolek Käina osavallas ja palju individuaalseid kohtumisi maaomanikega.

Lisaks koostasid teadlased rannaniitude seiremetoodika, mis koosneb nii linnustiku-, taimestiku- kui ka kahepaiksete seirest ja mida kasutatakse nii enne rannaniitude taastamistööde algust kui ka pärast taastatavaid töid teatud aja jooksul.