Katsetame uudset toetusskeemi
Pärandniidu hooldamise eest makstakse maahooldajale toetust, et säilitada karjatamise ja niitmise abil elurikka ala hea seisund. Praegu on Eestis ja paljudes teistes Euroopa riikides kasutusel tegevuspõhine toetusskeem, kus hooldaja järgib etteantud juhiseid ja reegleid.
Projektis „Loodusrikas Eesti“ uuendame praeguseid toetusskeeme ja katsetame, kuidas saaks rakendada rohkem tulemuspõhiseid toetusi.
Pärandniidu väärtuste hindamine
Iga maahooldaja, kes taotleb pärandniidu hooldamise toetust, saab valida tasustatavaks lisategevuseks niidu looduskaitseliste väärtuste hindamise. Selle lisategevuse valimine ei nõua pärandniidu hooldajalt senise hoolduspraktika muutmist.
Toetuse saamiseks tuleb täita niidutüübile vastav hindamisankeet. Selle ankeedi täitmise eest makstakse toetust 10 eurot hektari kohta. Kui niidu pindala jääb alla 5 hektari, siis on toetus 50 eurot. Kui niidu pindala ületab 20 hektarit, siis on toetuse maksimaalne summa 200 eurot. Üks taotleja saab lisategevust küsida kuni kolmele hooldatavale alale.
2024. aastal valis väärtuste hindamise lisategevuse 287 taotlejat! Meie eesmärk on jõuda olukorrani, kus kõik maahooldajad valivad väärtuste hindamise lisategevuse, tänu millele õpivad nad enda hooldatavat pärandniitu paremini tundma.
Abiks ankeedi täitjale
- Vali nelja hindamisankeedi hulgast see, mis vastab alal domineerivale niidutüübile.
- Pärandniidu numbri ja ala numbri leiad e-PRIAs enda esitatud taotluselt ning niidutüübi ja Natura koodi Maa-ameti kaardirakendusest.
- Täienda hindamisankeeti hooldusperioodi jooksul mitmel korral. Taimi aitavad määrata Flora Incognita äpp ja teatmik „Eesti pärandniitude taimed“.
- Täidetud ankeet esita hiljemalt 1. oktoobril. Kui kasutad failis täidetavat ankeeti, siis saada see aadressile noustamine@keskkonnaamet.ee.
- Täpsemad ankeedi täitmise juhised leiad pärandniidu väärtuste hindamise juhendist.
Rannaniit on rohttaimedega kaetud tasane ja madal, suures osas üleujutatav rannalõik, mille püsimiseks on vaja seda niita või karjatada.
Natura kood 1630*.
Lamminiit ehk luht või ka luhaheinamaa on jõe või suurema oja lähedal asuv üleujutatav poollooduslik kooslus (niit või karjamaa), kuhu tulvavesi kannab setteid. Luhtasid leidub ka madala kaldaga järvede ümber (näiteks Võrtsjärv või Peipsi).
Natura kood 6450.
Puisniit on regulaarselt niidetav hõre looduslik puistu, mis on tekkinud enamasti metsast puude raie ja järgneva niitmise tulemusel. Puisniidule on iseloomulik niidulaikude vaheldumine eri liiki ja eri vanuses puude ja põõsaste ning nende gruppidega.
Puiskarjamaaks nimetatakse puisniiduilmelist ökosüsteemi, mille niidukamar on tekkinud ja säilinud pikaajalise karjatamise tulemusel.
Natura koodideks on Fennoskandia puisniitude elupaigatüüp 6530* ja Fennoskandia puiskarjamaade elupaigatüüp 9070.
Kuivade niitude alla kuuluvad loo-, palu- ja nõmmeniit ning pärisaruniit. Natura elupaigatüüpidest kuuluvad siia lubjarikas aruniit (6210, 6210*), lubjavaene aruniit (6270*), loopealne (6280*), kadastik (5130), kuiv nõmm (4030) ja viljakas, kultuuristamise mõjuga pärisaruniit (6510).
Märgade niitude alla kuuluvad alaliselt liigniisked soostunud ja sooniidud. Natura elupaigatüüpidest kuuluvad siia sinihelmikaniit (6410), niiskuslembene serva-kõrgrohustu (6430), liigirikas madalsoo (7230) ja lubjarikas madalsoo lääne-mõõkrohuga (7210*).
Tulemuspõhise toetuse pilootprojekt Eestis
Projektis „Loodusrikas Eesti“ katsetame aastatel 2023–2027 tulemuspõhise toetuse kontseptsiooni kümne maahooldajaga, kes majandavad luha- ja rannaniite 500 hektaril. Selle ettevõtmise eesmärk on näha, kuidas erinevad hooldusvõtted pärandniidu seisundit mõjutavad ning kuidas maahooldaja ise oma alade hindamisega hakkama saab.
Pilootprojekti tulemuste põhjal selgitame välja, kas selline toetussüsteem on motiveerivam ja tagab seeläbi niitude parema seisundi.
Kümnele pilootprojektis osalevale alale on maahooldaja ja eksperdid ühiselt koostanud tegevusplaani, mis arvestab ala eripärasid ning võimaldab rakendada ka praegustest hooldustingimustest erinevaid võtteid. Lisaks tuleb osalejal igal aastal täita hindamisankeet, mille punktisüsteem võimaldab hinnata pärandniidu kvaliteeti ja seisundit ning teha kindlaks, kui väärtusliku ja elurikka niiduga on tegemist.
Tublide ja inspireerivate niiduhooldajatega saab lähemalt tutvuda "Meie lood" rubriigis.
Euroopas kasutatakse järjest rohkem tulemuspõhise toetuse maksmise skeemi (Results-Based Payment Schemes, RBPS), kus põllumajandustoetused seotakse keskkonnakvaliteedi tulemuste või looduse seisundiga, mille põllumees oma maal saavutab.
Erinevalt traditsioonilisest toetusskeemist, kus toetusi makstakse kindlaksmääratud tegevuste eest (näiteks sobiliku karjatamistulemuse saavutamine 1. oktoobriks), premeeritakse tulemuspõhises süsteemis põllumeest selle eest, kui hästi ta suudab parendada või säilitada elupaiga kvaliteeti ehk elurikkust ja elupaiga struktuuri. Enamasti hinnatakse hooldatava ala kvaliteeti iga aasta skaalal 0–10 ja põllumehele makstava toetuse suurus oleneb sellest hindest.
Tulemusel põhineva lahenduse eelised
Tulemuspõhise toetusskeemi puhul mõistab maahooldaja selgelt, miks on vaja majandada ala teatud viisil. Tänu sellele tajub ta otseselt oma tegevuse ja tulemuste vahelist seost. Samuti pakub see toetusskeem paindlikkust, kuna põllumees võib valida soovitud tulemuste saavutamiseks meetodi, mis on kõige tõhusam. Samal ajal on tagatud nõustamine ja koostöö konsulentidega.
Teiste Euroopa riikide kogemuste kohta saad lugeda sellekohasest ettekandest.
Loe ka uudist Keskkonnaameti õppereisist Iirimaale, kus tulemuspõhiseid toetusi on rakendatud juba 20 aastat.
Lisainfo
- Keskkonnaameti nõustamisteenuse juht Annaliisa Kaaremaa annaliisa.kaaremaa@keskkonnaamet.ee
- Tartu ülikooli taastamisökoloogia teadur Liis Kasari-Toussaint, lkasari@ut.ee
