Selleks et pärandniite säilitades kaitsta loodusväärtusi ja hoida kohalikku maastikupärandit, pakub riik mitmeid pärandniitude hooldamisega seotud toetusi ning korraldab nendel aladel hankepõhiseid, riigi rahastusega taastamistöid.
Pärandniidu hooldamisega seotud toetused
Kui pärandniit on heas seisus (niidetav või karjatatav), siis võib maaomanik või rentnik taotleda järgmisi toetusi:
Aastast aastasse on hooldatavate pärandniitude pind kasvanud.
On mõeldud ala iga-aastaseks hooldamiseks niitmise või karjatamise teel.
Toetust saab taotleda 2025. aastal 15. maist kuni 16. juunini e-PRIAs.
Toetuse ühikumäärad
- Niitmine enne 15. juulit 100 eur/ha; niitmine peale 15. juulit 150 eur/ha
- Puisniidu niitmine 600 eur/ha; puisniidu taastamisjärgne hooldamine 300 eur/ha
- Karjatamine 185 eur/ha
Toetuse tingimused, kohustused, määrad ja taotluse esitamise juhised leiab PRIA kodulehelt.
Katab kulusid, mis on seotud loomade karjatamiseks vajaliku taristu loomisega.
Taotlemine
2025. aasta esimene voor on avatud kuni 1. aprillini.
Toetuse ühikumäärad
- ajutiste tarade rajamine - 1,2 eur/m
- püsivate tarade rajamine - 3 eur/m
Toetusõiguslik maa
Toetust on õigus taotleda kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja maad õiguslikul alusel kasutaval valdajal (omanikul, rentnikul, ajutise kasutusõiguse alusel kasutajal), kui sellel maal toimub kaitsekorra või kaitsekorralduskava kohaselt pärandniidu ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus.
Nõuded toetuse saamiseks
Tara võib olla rajatud võrkaiana, okastraataiana, elektritarana või valmistatud kohalikust traditsioonilisest materjalist vastavalt lepingus märgitud tingimustele.
Taastamistööde lõppemisel tagama alal hooldustegevuse viie aasta jooksul.
Täpsem info taotlemise kohta noustamine@keskkonnaamet.ee
On selleks, et põllumajandusmaal toimuv tegevus oleks põllumajandustootjale jätkusuutlik. Saab taotleda koos pärandniidu hooldamise toetusega.
Nõuded toetuse saamiseks
Toetusõiguslikud on ka Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kantud vähemalt 0,30 ha suurused pärandniidu alad või kõrvuti paiknevad pärandniidu alad, mis moodustavad kokku vähemalt 0,30 ha.
Toetust saab taotleda 2025. aastal 15. maist kuni 16. juunini e-PRIAs.
Toetuse tingimused, kohustused, määrad ja taotluse esitamise juhised leiab PRIA kodulehelt.
Võimaldab säilitada kaitsealaväliseid pärandniite ja väärtuslike püsirohumaid ning hoida ära nende kahjustamist (näiteks ala ülesharimise teel).
Toetust saab taotleda 2025. aastal 15. maist kuni 16. juunini e-PRIAs.
Toetuse ühikumäärad
- Väljaspool kaitsealasid eksperdi poolt inventeeritud pärandniidu niitmine/karjatamine - 80 eur/ha.
- Väljaspool kaitsealasid eksperdi poolt inventeeritud kõrge loodusväärtusega püsirohumaa niitmine/karjatamine - 50 eur/ha.
Rohumaad saab inventeerimiseks esitada www.heapold.ee/vpr.
Toetuse tingimused, kohustused ja määrad ning taotluse esitamise juhised leiab PRIA kodulehelt.
Kui pärandniidu majandaja tegeleb lisaks muude põllumajandustegevustega, siis mõjutavad pärandniidu hooldamist ka teised PRIA makstavad toetused (näiteks loomatoetused ja investeeringutoetused).
Riigi rahastatav pärandniidu taastamine
Kui pärandniit vajab taastamist, siis leiab Keskkonnaamet riigihanke alusel taastamistööde tegija. Taastamise eest tasub sel juhul riik.
Maaomanik
- võtab pärandniidu taastamise soovi korral Keskkonnaametis ühendust oma piirkonna maahooldusspetsialistiga;
- lepib Keskkonnaametiga kokku taastatava ala piirid ja taastamise tingimused ning annab taastamistööde tegemiseks kirjaliku nõusoleku;
- osaleb juhul, kui ta soovib taastamistöid ise teha, hankes pakkujana;
- saab raiutud materjali, kui pole kokkulepitud teisiti.
Keskkonnaamet
- korraldab kõik taastamistööd (sh raietööd, materjali väljavedu ja niidu korrastamine) dünaamilise hankemenetluse kaudu;
- veendub enne taastamistööde tegemist, et alale on leitud hooldaja, ning sõlmib ala hooldajaga kokkuleppe, et maad hooldatakse pärast taastamist vähemalt viis aastat;
- arvestab töid kavandades taastataval alal elavate liikidega (näiteks raietöid ei tehta lindude pesitsusajal) ning lubab töid teha üksnes sel ajal, mil pinnasekahjustuste oht on minimaalne (kas talvel külmunud pinnasega või muu aastaaja kuival perioodil);
Loe hanke kohta täpsemalt siit.
