Märgade metsade tegevuskava loomine

Kõigi kaitsealuste liikide ja alade kaitset korraldatakse kliimaministeeriumi eestvõtmisel spets kava järgi ning igale Natura elupaigale tuleb koostada tegevuskava. Soode ja pärandniitude tegevuskavad on valminud varem ja nendega saab tutvuda siin. Kuivade ja märgade metsaelupaikade tegevuskavad valmivad aga projekti "Loodusrikas Eesti" käigus.  

2023. aasta sügisel laiemale konsultatsiooniringile jõudnud märgade metsaelupaikade tegevuskava analüüsib märgade metsade halva seisundi põhjusi ja kavandab edasisi tegevusi. Kava pakub välja erinevaid kaitsekorralduslikke tegevusi, sh kaitsevööndite ümbertsoneerimist, uusi elupaikade inventuure, loodusliku veerežiimi taastamist, raie-eeskirjade kujundamist ning maastiku tasemel liikide levikut võimaldava ökovõrgustiku planeerimist.

Tegevuskava seab eesmärgiks, et 2030. aastaks on kõik märjad metsaelupaigad kaardistatud, nende seisundi halvenemine peatatud ning erinevaid metsaelupaiku on taastatud 13 000 hektari suurusel alal. 2050. aastaks on seatud eesmärk, et soodsas seisundis märgasid metsaelupaiku on säilinud ühtekokku 126 000 hektari, neis elutsevate liikide nagu nt musta toonekure, valgeselg-kirjurähni ja metsise ohustatus on vähenenud ja turvast akumuleerivate metsade pindala on suurenenud.

Tegevuskava koostati Keskkonnaameti eestvedamisel ning laiapõhjalise töörühma kaasamisel.

Märja metsa seisund halveneb enamasti mitme ohuteguri ühendmõjul. Neist kõige suurema mõjuga on metsakuivendus ja -raie.

Kuivendus on Eestis ulatuslik: ligi kolmandik metsamaast (st üle miljoni hektari) on kuivendatud. Suur osa praegustest soometsadest (mida on alla 7% maismaapinnast) on kuivendusest mõjutatud, seda ka kaitsealadel. Kuivenduse tagajärjel hakkab turvas lagunema, ajapikku muutub ala niiskusrežiim ja elupaiga omadused ning ala lakkab toimimast soona. Kuivenduse tagajärjel tekkinud kõdusoometsi on meil 15% maismaapinnast.

Kuivendus muudab ka taimestikku. Niiskuse vähenemise tõttu kahaneb sootaimestiku katvus ja asemele tulevad kuivema ala taimed. Kuivenduse tagajärjel hakkavad puud kiiremini kasvama ja puistu tiheneb, sellest tingitud valguse vähenemise tõttu kaovad valgusnõudlikud sooliigid.

Kahaneb ka looduslike veekogude hulk ja üleujutusi esineb harvem, mille tõttu kaovad nendega seotud elupaigad.

Suurel osal kaitsealadest on minevikus metsi ka raiega majandatud ning piiranguvööndis tehakse seda sageli praegugi. Siiski on teada, et uuendusraie ja järgnev metsauuendus muudavad enamasti puistu koosseisu ning struktuuri looduslikust erinevaks. Ka hooldusraie ühtlustab puistu struktuuri: alles jäetakse võimalikult ühesugused ja korrapärase asetusega puud. Raie vähendab ka surnud puidu kogust ja selle teket tulevikus.

Vahel on looduskaitseala elupaiga seisundi parandamiseks tarvis muuta majandamist hoopis kaitseala ümbruses. Eriti kuivenduse mõjud ulatuvad kaugele. Näiteks Soomes on hinnatud, et ka 80% kraavideta märgalasid on siiski kuivendusmõjudega.

Märga metsaelupaika ohustavad veel kliimasoojenemisega seotud protsessid, turba kaevandamine ja kohatine liiga suur külastuskoormus.

Lahendusi eespool toodud probleemidele püütaksegi leida tegevuskavas. Selleks võidakse teatud aladel kaitsekorda muuta, seadusi täiendada või mingis ulatuses taastamistegevusi rakendada.

Märgade metsaelupaikade säilitamiseks ja taastamiseks vajalike tegevuste jaoks on perioodiks 2023-2031 prognoositud 23,3 mln eurot.

Esimesed märgade metsaelupaikade taastamistööd leiavad aset projekti "Loodusrikas Eesti" käigus alates 2024. aastast: RMK taastab üle 3500 ha märgi metsi, taastamisalade valiku tegi Tartu ülikool.   


Konsultatsioonid huvirühmadega

25. oktoobril 2023 alustasime tegevuskava tööversiooni konsultatsioone huvirühmadega, kirjalikke ettepanekuid ootasime kuni 4. detsembrini, sh pidasime 7. novembril avaliku koosoleku, mille käigus tutvustati tegevuskava ja selle elluviimist ning oodati küsimusi ja ettepanekuid tegevuskava täiendamiseks. Koosolekul osales ligi sadakond huvilist.

Avalikustamise käigus saatsid oma ettepanekud seitse huvirühma (asutust), ühtekokku esitati 106 ettepanekut ja kommentaari. Ettepanekuid ja kommentaare tegid ELF, Erametsaliit, maaülikool, Foreko OÜ, RMK, regionaal- ja põllumajandusministeerium ning Käsmu külaselts.

Tegevuskava koostamise töörühm analüüsis kõiki ettepanekuid ja kommentaare ning nõustus 37 ettepanekuga. Täiendavaid selgitusi anti 69 ettepaneku kohta. Tuginedes suuresti maaülikooli poolt tehtud ettepanekutele, tehti tegevuskavas 49 parandust. 

Kokkuvõtte esitatud ettepanekutest ja keskkonnaameti vastustest leiab siit.