Kõigi kaitsealuste liikide ja alade kaitset korraldatakse kliimaministeeriumi eestvõtmisel spets kava järgi ning igale Natura elupaigale tuleb koostada tegevuskava. Soode ja pärandniitude tegevuskavad on valminud varem ja nendega saab tutvuda siin. Kuivade ja märgade metsaelupaikade tegevuskavad valmivad aga projekti "Loodusrikas Eesti" käigus.
Kolme aasta jooksul väga tulistes ametkondade ja teadlaste vahelistes debattides sündinud ning 2023. aasta sügisel laiemale konsultatsiooniringile jõudnud märgade metsaelupaikade tegevuskava analüüsib meie märgade metsade halva seisundi põhjuseid ja ohutegureid, pakub välja erinevaid kaitsekorralduslikke tegevusi ja seab eesmärgiks, et 2030. aastaks on kõik märjad metsaelupaigad kaardistatud, nende seisundi halvenemine peatatud ning erinevaid metsaelupaiku on taastatud 11 500 hektari suurusel alal. "Loodusrikas Eesti" projekti käigus taastatakse sellest 3500-4000 ha.
Kõigist Eestis kuivendatud metsadest hõlmab see vähem kui kaks protsenti, ent ikkagi loodame, et see ettevõtmine annab päästerõnga paljudele liikidele, muu hulgas meie rabakonna asurkonnale, mis seireandmete põhjal on kiirelt vähenemas. Rabaservade märjad metsad on võtmetähtsusega meie suurima kanalise - metsise - ellujäämiseks, aga ka oluline elupaik mitmele suurulukile.
Aastaks 2050 on seatud eesmärk, et soodsas seisundis märgasid metsaelupaiku on säilinud ühtekokku 126 000 hektaril, neis elutsevate liikide nagu nt musta toonekure, valgeselg-kirjurähni ja metsise ohustatus on vähenenud ja turvast akumuleerivate metsade pindala on suurenenud.
Tegevuskava koostati Keskkonnaameti eestvedamisel ning laiapõhjalise töörühma kaasamisel.
Märja metsa seisund halveneb enamasti mitme ohuteguri ühendmõjul. Neist kõige suurema mõjuga on metsakuivendus ja -raie.
Kuivendus on Eestis ulatuslik: ligi kolmandik metsamaast (st üle miljoni hektari) on kuivendatud. Suur osa praegustest soometsadest (mida on alla 7% maismaapinnast) on kuivendusest mõjutatud, seda ka kaitsealadel. Kuivenduse tagajärjel hakkab turvas lagunema, ajapikku muutub ala niiskusrežiim ja elupaiga omadused ning ala lakkab toimimast soona. Kuivenduse tagajärjel tekkinud kõdusoometsi on meil 15% maismaapinnast.
Kuivendus muudab ka taimestikku. Niiskuse vähenemise tõttu kahaneb sootaimestiku katvus ja asemele tulevad kuivema ala taimed. Kuivenduse tagajärjel hakkavad puud kiiremini kasvama ja puistu tiheneb, sellest tingitud valguse vähenemise tõttu kaovad valgusnõudlikud sooliigid.
Kahaneb ka looduslike veekogude hulk ja üleujutusi esineb harvem, mille tõttu kaovad nendega seotud elupaigad.
Suurel osal kaitsealadest on minevikus metsi ka raiega majandatud ning piiranguvööndis tehakse seda sageli praegugi. Siiski on teada, et uuendusraie ja järgnev metsauuendus muudavad enamasti puistu koosseisu ning struktuuri looduslikust erinevaks. Ka hooldusraie ühtlustab puistu struktuuri: alles jäetakse võimalikult ühesugused ja korrapärase asetusega puud. Raie vähendab ka surnud puidu kogust ja selle teket tulevikus.
Vahel on looduskaitseala elupaiga seisundi parandamiseks tarvis muuta majandamist hoopis kaitseala ümbruses. Eriti kuivenduse mõjud ulatuvad kaugele. Näiteks Soomes on hinnatud, et ka 80% kraavideta märgalasid on siiski kuivendusmõjudega.
Märga metsaelupaika ohustavad veel kliimasoojenemisega seotud protsessid, turba kaevandamine ja kohatine liiga suur külastuskoormus.
Lahendusi eespool toodud probleemidele püütaksegi leida tegevuskavas. Selleks võidakse teatud aladel kaitsekorda muuta, seadusi täiendada või mingis ulatuses taastamistegevusi rakendada.
Märgade metsaelupaikade säilitamiseks ja taastamiseks vajalike tegevuste jaoks on perioodiks 2023-2031 prognoositud 23,3 mln eurot.
Esimesed märgade metsaelupaikade taastamistööd leiavad aset projekti "Loodusrikas Eesti" käigus alates 2024. aastast: RMK taastab üle 3500 ha märgi metsi, taastamisalade valiku tegi Tartu ülikool.
Konsultatsioonid huvirühmadega
25. oktoobril 2023 alustasime tegevuskava tööversiooni konsultatsioone huvirühmadega, kirjalikke ettepanekuid ootasime kuni 4. detsembrini, sh pidasime 7. novembril avaliku koosoleku, mille käigus tutvustati tegevuskava ja selle elluviimist ning oodati küsimusi ja ettepanekuid tegevuskava täiendamiseks. Koosolekul osales ligi sadakond huvilist.
Avalikustamise käigus saatsid oma ettepanekud seitse huvirühma (asutust), ühtekokku esitati 106 ettepanekut ja kommentaari. Ettepanekuid ja kommentaare tegid ELF, Erametsaliit, maaülikool, Foreko OÜ, RMK, regionaal- ja põllumajandusministeerium ning Käsmu külaselts.
Tegevuskava koostamise töörühm analüüsis kõiki ettepanekuid ja kommentaare ning nõustus 37 ettepanekuga. Täiendavaid selgitusi anti 69 ettepaneku kohta. Tuginedes suuresti maaülikooli poolt tehtud ettepanekutele, tehti tegevuskavas 49 parandust.
Kokkuvõtte esitatud ettepanekutest ja keskkonnaameti vastustest leiab siit.
- Märgade metsaelupaigatüüpide tegevuskava (pdf)
- Lühiülevaade märgade metsade tegevuskavast (pdf)
- Kutse märgade metsade tegevuskava avalikustamise koosolekule (pdf)
- Märgade metsade avalikustamiskoosoleku memo (pdf)
- Märgade metsade tegevuskava avalikustamiskoosoleku ettekanded: Meelis Suurkask - ülevaade tegevuskavast; Asko Lõhmus - kava koostamise lähtekoht ja põhilised diskussioonikohad; Raul Rosenvald - märgade metsade taastamisalade valikuprotsess; Herdis Fridolin - märgade metsade tegevuskava üleeuroopalises kontekstis.
- Lisainfo ja ettepanekud: Meelis Suurkask, tegevuskava koostamise koordinaator, looduskaitse korraldamise osakond, keskkonnaamet meelis.suurkask@keskkonnaamet.ee.