Parandamaks niidukahlajate elupaiku, taastame projekti käigus 20 rannaniitu, lisaks kütime viiel rannaniidul väikekiskjaid. Saamaks aga teada, milline on rannaniitude taastamise ja kiskjate ohjamise mõju, seiravad Tartu ülikooli ornitoloogid rajakaamerate abil niidukahlajate koorumisedukust. Matsalu niidule paigutanud rajakaamerad on end seitsme kevade jooksul tõestanud imeliste tööriistadena, mille abil saab vähese häirimisega koguda põnevaid ja kasulikke teadmisi, sealhulgas ka infot väikekiskjate kohalolu ja pesarüüste kohta.

Kui tavaliselt mööduvad kaameratest peamiselt pesitsevad või alal toituvad linnud ja linnupesi otsivad kiskjad, siis sel kevadel võttis ühe kiivitaja pesa lähedusse paigaldatud rajakaamera pilt hetkeks sõnatuks: möödus uhke ilves, lagle hambus.

Teoreetiliselt võiks suurkiskja kohalolu luua hirmufooni, mis väiksemad kiskjad alalt eemal hoiaks, ja et suurkiskjad ise linnupesadest huvitatud pole, võiks nende kohalolu pesitsevatele lindudele hästi mõjuda. Matsalu rannaniidu puhul sellist mõju näha siiski ei ole: pärast ilvest käisid kaamerate ees läbi nii šaakal, mäger kui ka rebane.

Võib-olla oli ilves siis lihtsalt rannaniidult läbi jalutav külaline.