Ehkki projekti käigus uurib ornitoloogiaühing põllulindude elupaigaeelistusi üldisemalt ja põllumaastike indikaatorliikide, rukkiräägu, nurmkana ja kuldnoka elutsemist detailsemalt, siis kaastulemina on selgunud huvitav käitumuslik fakt nurmkana kohta – selgelt päevase aktiivsusega liik, kes alustab tegutsemist juba varavalges ja veel õhtuhämaruseski toituda võib, on aktiivne ka öösel. 

Nurmkana öine liikumine selgus välitööde käigus, kui kümnetele lindudele paigaldati kaasaegsed GPS-raadiosaatjad, mis tuvastavad lindude liikumist ja aktiivust iga 15 minuti tagant. Koguni 45% juhtudest ei veetnud nurmkanad ööd esmalt valitud ööbimiskohas, vaid liikusid mingil põhjusel (eeldatavasti häiringu ja/või kiskluse tõttu) mujale, peaasjalikult küll 100 m kaugusele. Selline öine aktiivsus on väga ootamatu ja viitab faktile, et nurmkanade häiring ja/või kisklus põllumajandusmaastikus on märkimisväärne ja see võib olla ka üks liigi arvukuse kahanemise põhjuseks.

Nurmkana on tüüpiline avatud põllumajandusmaastiku linnuliik, kellele meeldib tegutseda põlluservade looduslikus taimestikus; puistut ja märgalasid ta väldib. Kuna servaelupaiku on seoses põllupindalade suurenemisega jäänud Eestis järjest vähemaks, mõjutab see negatiivselt ka liigi arvukust. Lisaks elupaikade kahanemisel on mõjunud liigile negatiivselt ka pestitsiidide pikaajaline ja laiaulatuslik kasutamine.

Nurmkana eluviisi ja -paiga uuringute tulemused avaldati ornitoloogilises ajakirjas Ardea.  

Projektis läbiviidavate linnu-uuringute eesmärk on pakkuda välja tõhusamaid põldudel rakendatavaid keskkonnameetmeid (lindudele sobilike põlluservade loomine, vähemintensiivne rohumaade majandamine) põllulindude heaoluks ja arvukuse kasvuks. Praegu Eestis kehtivad meetmed pole piisavad, et soodustada põllulindude elukäiku või rakendatakse neid liiga väikestel pindaladel.