Pildi autor: Kauro Kuik

Nad ei ööbigi kodus!

Tänu saatjatele teame nüüd päris hästi, et kuldnokad ei magagi oma pesaõõnsuses, vaid käivad 6-10 km kaugusel roostikus või märgades võsastikes ööbimas. Kuna nad on kiired lendajad, ei võta see neil sugugi kaua aega ja kui alguses jääb emaslind poegadega oma elupaika, siis niipea, kui pojad on sulistunud, jäetakse nad omapäi ning kodust väljas hakkab ööbima ka emaslind. 

Mitmekesine toidulaud

Kuldnoka toitumisala on väga kompaktne, ta eelistab käia kartulipõllul, põldhernes, suviodrapõllul ning veekoguäärsetel rohumaadel. Talivilja ta väldib. Seega ei piisa kuldnoka jaoks ühest pesakastist või üksikust sobivast elupaigast. Vaja on mitmekesist maastikku, kus on nii madalaid rohumaid ja erinevaid põllumaid toitumiseks kui ka märgalasid turvaliseks ööbimiseks.

Kuldnoka pesakond võib kasvamise ajal hävitada tuhandeid maipõrnika vastseid, nälkjaid ja traatusse, olles seega tõhus kahjurite looduslik vaenlane.

Mees nagu orkester

Kuldnokk hakkab tegutsema kella nelja paiku hommikul ja lõpetab oma toimetustega alles tunnike enne südaööd. Kui ennelõunal toidetakse poegi, siis õhtupoolikutel tegeldakse rohkem iseendaga. Ja kui teile tundub, et varajasel kevadhommikul ajab teid üles terve orkester, võib olla tegemist ainult ühe kuldnokast isaslinnuga, kes imiteerib paljude teiste linnuliikide – karmiinleevikese, suurkoovitaja, sookure, haki, peoleo, laulurästa, piiritaja – häälitsusi. Aga mitte ainult: ta võib teha järele ka konna krooksumist, ukse kriiksumist, kassi näugumist ja mootorratta käivitamist. 

Suvel Eestist ära ei kipu

GPS-iga varustatud kuldnokad näitasid ka seda, et lõunapoolsele vaherändele enam eriti ei minda, seega võib suvine elupaigakasutus olla viimastel aastatel kas kliimamuutustest või mõnest muust tegurist sõltuvalt muutunud.

Küll aga paneb ornitoloogiaühing südamele, et kui kellelgi sel kevadel veel kuldnoka pesakast üles panemata, tuleks see ära teha, sest uuringutulemused näitavad, et pesakastid lähevad kaubaks ka siis, kui need hilinemisi üles panna, sest sobivaid pesaõõnsusi napib.

Kuldnokki on tore uurida, aga ornitoloogiaühing teeb seda eelkõige seetõttu, et põllulindude elupaigakasutuse tulemused ja seeläbi põllumaastike elurikkuse säilitamise ja suurendamise ettepanekud jõuaksid EL põllumajanduspoliitika uude rahastusperioodi.

Pikemalt saab uuringu senistest tulemustest lugeda 70. „Tiirutaja“ numbrist.