Kahe aasta jooksul oleme ühes põllumeestega rajanud viljapõldudele 8-12 m laiused rohumaaribad ja külvanud sinna erinevaid seemnesegusid, et liigendada põlde, suurendada mullaviljakust, meelitada ligi põllulinde ja tolmeldajad ning põllukahjurite looduslikke vaenlasi.

Kui Tartu ülikooli teadlased uurisid rohumaaribades kanda kinnitanud taimi ja tolmeldajaid, siis maaülikooli teadlased samades ribades elutsevaid kasureid ja kahjurid.

„Ehkki suurem analüüs ootab alles ees, võib kokkuvõttena öelda, et rohumaaribad on õnnestunud," ütleb Tartu ülikooli taastamisökoloog Krista Takkis, "näha on jumikaid, raudrohtu, härjasilmi, metsporgandit. Et kõik rohumaaribasse külvatu esimesel aastal end näitaks, me ei ootagi, nii mõnigi taim võib alles viie-kuue aasta pärast välja ilmuda,“ lisab ta. 

Palju leidus ribadel sirelasi, kelle vastsed söövad lehetäisid; umbrohtu, peamiselt ohakat ja puju, esineb suuremas koguses seal, kus on ka varasemast kõrgem umbrohufoon.

Üllatuseks on aga mõnel pool siguri domineerimine rohumaaribas ja seetõttu sai juba üle-eelmisel aastal Sadala põllumaadel nähtu põhjal eelmisel aastal vähem siguriseemet külvatud. “Ega sigurgi on iseenesest tore, sest meelitab ligi nii mesilasi kui kahjurite vaenlasi, aga liigselt domineerides hakkab ta takistama teiste liikide esinemist,“ lisab Krista. Sigurit aitab vähendada varasem niitmine.

Fotosilm jälgis seiretöid aga Mäemõisas. Ühel sealsel rohumaaribal, mille servas kasvavad ka mõned vanad puud, oli näha puidus pesitsevaid mesilasi ning haruldast pikkade tundlatega mardikat, muskussikku, kelle vastsed elavad just vanade remmelgate tüvedes.

Kui ainult mõned puud põlluservas võivad tuua märgatava tõusu ümberkaudses elurikkuses, siis põldudel asuvad põllusaared pakuvad elupaiku veelgi rohkematele liikidele, kes muidu põllumaastikes elada ei saaks.

Meie rohumaaribadel on kasutusel peamiselt kolm liigisegu:

Lisaks sai mõnel pool kasutada piirkonda sobivaid erisegusid, näiteks Kalmer Visnapuu juures Lääne-Virumaal otse loopealsetelt kogutud seemneid ilma põllumajandusliku baasseguta. Mahetootja Raimond Pihlapi külvas oma põldudele aga päevalille, mida hiljem saab kasutada multšiks.

Seda, et rohumaaribadest liiguksid liigid põldu umbrohuks, eriti näha ei ole. Ainult Järvamaa kutsehariduskeskuse põllul on ribadel puhuti tihedalt esinev põldohakas hakanud suurendama ohakate hulka põllul.

Tulemusi tuleb veel mõned aastad oodata, aga võrdluses eelmise aastaga oli juba praegu näha, et taimestik ribadel muutub ilusamaks, maa seest poevad välja erinevad looduslikud liigid ja kohe on kohal ka tolmeldajad. Väga oluline on ribade hoolduseks kasutada õigeid võtteid, niita umbrohi õigel ajal ära, koguda ka niide kokku, et ei tekiks liigset kulukihti.