Juurdepääsetavus

Matsalu rahvuspargi rannaniidud on niidukahlajate jaoks olulised pesitsusalad, kahlajate suurimateks vaenlasteks aga rannaniitudel saaki jahtivad väikekiskjad. Mida rohkem kasvab rannaniitudel puid ja põõsaid, seda suurem on ka rebaste, mäkrade ja mõnel puhul ka šaakalite võimalus maas asetsevate pesade juurde hiilida ning niitudel pesitsevate lindude munadega maiustada. 

Taluperemees Reedik Kivisoo on üles kasvanud hobuste ja pärandniitude keskel ning on üks neist, kes hoiab elus pärandkultuuri ja -maastikke.

Mahetalupidajad Krista ja Vallo Vilta Läänemaalt Nigula talust jagasid oma kogemusi pärandniitude taastamisest ja hooldamisest, tiigiäärsel alal aga oli uudistamiseks välja pandud tehnika, millega puisniite elujõulisena hoida.

Enne suuremate kevadtööde algust kutsusime „Loodusrikas Eesti“ projektiga liitunud põllumajandustootjad ja pärandniitude majandajad Paunküla Heaolukeskusesse põllumajandusmaastike elurikkuse töötuppa. Lisaks projektiga seotud inimestele liitusid meiega ka mõned elurikkuse huvilised väljastpoolt projekti ning eksperdid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist ning Mahepõllumajanduse Koostöökogust.

23. aprillil korraldasime Läänemaal meie pikaaegsetele pärandniitude hooldajatele ühes ornitoloog Tarvo Valkeriga linnukoolituse. Koolituse eesmärk oli suurendada pärandniitude hooldajate teadlikkust erinevatest pärandniitudel pesitsevatest lindudest ning viimaste vajadusest erisuguste elupaikade järele.

Põllumajandus on elustiil, mis põhineb suuresti katsetamisel. Milliseid kultuure, sorte ja loomatõuge kasvatada? Missuguseid tehnoloogiaid kasutada? Milliseid väetisi ja taimekaitsevahendeid? Küsimusi on tuhandeid. Nende seas üks on võib olla teenimatult vähe tähelepanu saanud: kuidas saab loodus mind minu tegevustes aidata?