27. august 2026

Kaidi Tingas

Agrometsandus mitmekesistab tootmist ja hajutab riske

„Loodusrikas Eesti“ projekt ühes põllumeeste, ametnike ja teadlastega käis Inglismaal tutvumas taastava põllumajanduse praktikatega. Huvitav on see, et kui sai küsitud, et kas Inglismaa on taastava põllumajanduse liider, sest selline mulje oli meile jäänud, siis vastus oli ei, selleks on hoopis Prantsusmaa. Aga jah, peale Groundswelli põllumajandusfestival, millest eelmine lugu, külastasime ka mitut farmeri, sh agrometsandusega tegelevat Whitehalli farmi Cambridge'i lähedal.

Eks me olime ju enne ka puudest põllumajandusmaastikes kuulnud ning ka meie projektipartner Mäemõisa talu rajab oma põllu äärde kuue kilomeetri pikkust põõsa- ja puudehekki, kuid alles Whitehallis taipas suur osa meist, kui suur on puude roll põllumajandusmaastikus ja milliseid hüvesid nad farmerile loovad!

Nagu ütles Stephen Briggs, Whitehalli farmer ja agrometsanduse üks pioneere, on puude abil võimalik farmi arendada vertikaalselt, juurte ja võrade kaudu. Inglismaal on suur puudus põllumajandusmaast ning kus horisontaalselt laieneda ei saa, peab kasutama teisi nutikaid lahendusi. 

Kusjuures põllumaa, mida vaatamas käisime, ei kuulugi farmerile, vaid on 25 aastaks omavalitsuselt rendile võetud ja seda muljetavaldavam oli näha sealset mõttetööd ja investeeringuid. Farm ühendab viljapuuderibad, põllukultuurid ja loomakasvatuse terviklikuks süsteemiks selliselt, et see on nii finantsiliselt tulus kui ka looduslikult vastupidav. Rentnikena on Whitehalli farm pidanud olema kaubanduslikult elujõuline ja tootma finantstulu, et katta kõrgeid püsikulusid ja sestap nad jõudsidki pärast hoolikat uurimistööd selgusele, et õunapuud pakuvad põllumajandussüsteemile märkimisväärset multifunktsionaalset kasu. Õunad ja õunamahl toovad majandusliku tulu, kuid mitmekesistavad samal ajal põllukultuure ning vähendavad kahjurite ja haiguste riski ning kaitsevad mulda.

Uuringud ongi näidanud, et agrometsandus suurendab põllumaaviljakust kuni 40%, mitmekesistab põllumajandustulu, suurendab looduslikku mitmekesisust ja kaitseb mulda ning keskkonda.

„Loodus ei tegele monokultuuriga. Kui te oma maaga midagi ei tee, hakkavad seal kasvama puud ja põõsad – see peaks andma aimu selle kohta, mida loodus tahab, et tehtaks,“ ütles Briggs.

Tema rohumaaribade rajamine ja puude istutamine on disainitud alljärgnevalt – puud on istutatud  kolmemeetriste vahedega, puude alla on külvatud nektarilillede seemnesegu, mis koosneb ristikust, vikist ja mitmeaastastest metsalilledest. Nende roll on pärssida umbrohukasvu õunapuude all, ühtlasi pakuvad nad mõnusat äraolemist tolmeldajatele ja teistele kasulikele putukatele. Ribade vahe on 24 meetri laiune, sobides suurtele põllundusmasinatele vilja külvamiseks ja koristamiseks.

Ja veelkord kusjuures - Briggsi rendiaeg hakkab lõppema, aeg on elus uus lehekülg keerata, aga ta on õnnelik selle üle, et tal oli võimalus olla 25 aastat farmer ning ta lapsed said üles kasvada talus.