Pärandniitude säilitamiseks on toetusi makstud üle paarikümne aasta. Alates 2007. aastast on peale riigieelarve kasutatud selleks ka Euroopa Liidu rahastust.
Need toetused jagunevad kaheks:
- hooldamis- ja taastamistoetused, mida makstakse ainult siis, kui tegemist on kaitstaval loodusobjektil paikneva pärandniiduga;
- põllumajandustegevuse toetused: kuna paljudel pärandniitude majandajatel on ka teisi põllumajandusmaid, mõjutavad pärandniitude säilimist ka kõik need toetused, mis on seotud põllumajandustegevusega (näiteks teevad paljud loomapidajad talvise loomasööda just kultuurrohumaadelt). Sellised toetused on näiteks PRIA makstavad loomatoetused ja investeeringud.
Veebiseminar „Pindala- ja loomatoetuste taotlemine e-PRIAs“ 17.05.2023
2023. aastal algas Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika uus periood. Sel perioodil on pärandkoosluste hooldamise nõuded paindlikumad, toetuste määrad suuremad ning lisandunud on täiendavalt toetatavaid lisategevusi.
Lisaks on projektis "Loodusrikas Eesti" Keskkonnaameti ja Tartu ülikooli teadlased töötanud välja pärandniidu tulemuspõhise hooldamise toetuse metoodika. Seda katsetatakse alates 2023. aastast 500 hektaril viie aasta jooksul ja selle käigus hindab taotleja oma pärandniitu vastavalt väljatöötatud metoodikale.
Pärandniidu hooldamise toetuse maksmise aluseks on „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” ja maaeluministri määrus nr 79.
Toetust saab taotleda 2023. aastal 10. maist kuni 15. juunini e-PRIAs. Toetuse tingimused, kohustused, määrad ja taotluse esitamise juhised leiab PRIA kodulehelt.
Pärandniidu hooldamise toetuse ja varasema poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse ühikumäärade ja nõuete võrdlustabel.
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse maksmise aluseks on „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ ja maaeluministri määrus nr 38. Toetust maksab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.
Toetust saab taotleda 2023. aastal 10. maist kuni 15. juunini e-PRIAs.
2023. aasta taotlusvoorus uut kohustust võtta ei saa ning kehtivat 5-aastast kohustust ei saa suurendada.
Taotleja võib kohustuse lõpetada, kui ta võtab sama maa kohta strateegiakava alusel antava pärandniidu hooldamise toetuse kohustuse. Sel juhul arengukava alusel antava poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse kohustus lõpeb ja algab uus strateegiakava alusel antava toetuse kohustus, mille kestus on viis järjestikust kalendriaastat.
Toetuse tingimused, kohustused ja määrad ning taotluse esitamise juhised leiab PRIA kodulehelt.
Taotlemine
Pärandniidu taastamine
- Pärandniidu taastamise eesmärk on luua tingimused niidutaimestiku kujunemiseks. Selleks raiutakse puittaimestikku, tõrjutakse roostikku, purustatakse mättaid ja peenemat puittaimestikku ning kuluheina, freesitakse kände ja suuremaid mättaid, ning karjatatakse.
- Jätkutaastamise eesmärk on aidata kaasa elupaiga taastumisele. Selleks on vaja ala nii niita, karjatada kui ka hekseldada. Jätkutaastamine on osa taastamisest.
Toetusõiguslik maa
Toetust on õigus taotleda kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja maad õiguslikul alusel kasutaval valdajal (omanikul, rentnikul, ajutise kasutusõiguse alusel kasutajal), kui sellel maal toimub kaitsekorra või kaitsekorralduskava kohaselt pärandniidu ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus.
Nõuded toetuse saamiseks
- Pärandniidu tihedast pilliroost puhastamiseks tuleb pilliroogu niita või hekseldada või karjatada. Niidetud pilliroog tuleb alalt koristada. Pärast niitmist või hekseldamist tuleb ala karjatada. Karjatamiskoormus peab olema vähemalt 1,5 lü/ha. Karjatamise järel ei tohi pilliroog ega muu rohttaimestu olla kõrgem kui 0,5 m, kui vaja tuleb pilliroog hekseldada või üle niita.
- Ühele loomühikule vastab: 1) üks täiskasvanud veis või hobune; 2) kaks mullikat või sälgu; 3) kolm vasikat või varssa; 4) viis lammast või kitse.
- Pärandniitude puittaimetikust puhastamisel ning puiskarjamaal ja puisniidul puurinde liituvuse vähendamisel puistu grupilise struktuuri taastamiseks tuleb raiutud puittaimestik koristada, põletada või peenestada.
- Kuni 1,5 meetri kõrguse hõreda puittaimestikuga ebatasase või mätastunud koosluse purustamisel või niitmisel võib jätta puittaimestiku koristamata.
- Puisniidu ja puiskarjamaa taastamistööde lõppemisel tuleb tagada puistu liituvus 0,4–0,6 ja põõsarinde liituvus kuni 0,2 ning loopealsete taastamistööde lõppemisel kadakate ja muu puittaimestiku liituvus kuni 0,3.
- Taastamistöid tuleb teha selliselt, et maha ei jää raidmeid, mille diameeter on üle 5 cm või pikkus üle 50 cm, ning kännud on lõigatud võimalikult madalalt, mitte kõrgemalt kui 15 cm maapinnast.
- Taastamistööde lõppemisel tagama alal hooldustegevuse viie aasta jooksul.
- Tara võib olla rajatud võrkaiana, okastraataiana, elektritarana või valmistatud kohalikust traditsioonilisest materjalist vastavalt lepingus märgitud tingimustele.
- Toetust makstakse tingimusel, et pärandniidu taastamisel ei kasutata kasvuregulaatoreid; ei künta ega külvata; ei rajata kuivendussüsteeme; ei kasutata pestitsiide või väetisi (sh meliorante) lepingu kehtivuse ajal ega lindude peletamise vahendeid.
Toetuse ühikumäärad
- mätaste, kuluheina ja puittaimestiku purustamine või hekseldamine, kui puittaimestik on kuni 1,5 m kõrgune, 450 eurot hektari kohta;
- võsa eemaldamine, kui puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune, 1250 eurot hektari kohta või puisniidu võsa eemaldamine, kui puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune, 1400 eurot hektari kohta;
- puude eemaldamine 1500 eurot hektari kohta, puisniidul puude eemaldamine 1700 eurot hektari kohta;
- tiheda pilliroo eemaldamine (niitmine, karjatamine, purustamine) 350 eurot hektari kohta;
- freesimine 1600 eurot hektari kohta;
- pärandniidul käesoleva määruse kohaseks karjatamiseks või taastatava ala edaspidiseks hooldamiseks vajalike karjatarade ehitamine kogu taastamisperioodi jooksul üks kord ajutiste tarade korral 1,2 eurot meetri kohta või püsivate tarade korral 3 eurot meetri kohta;
- pärandniidul jätkutaastamine 350 eurot hektari kohta, puisniidu jätkutaastamine 400 eurot hektari kohta;
- kettniidukiga purustamine 800 eurot hektari kohta.
Kontrollimise tulemusi, toetuseks määratud rahasumma suurust ja alade eelisjärjestust arvestades otsustab korraldaja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise hiljemalt jooksva aasta 10. juuliks.
Toetust makstakse toetuse saajale proportsionaalselt valmis tööde mahuga igal aastal pärast seda, kui korraldaja esindaja on töö tulemused üle vaadanud ja vormistanud määruse lisas 3 esitatud vormi kohase akti.
Põhisissetuleku toetuse ja ümberjaotava toetuse maksmise aluseks on „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” ja maaeluministri määrus nr 71.
Toetust saab taotleda vähemalt ühele hektarile toetusõiguslikule põllumajandusmaale, mida taotlejal on õigus kasutada taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Toetusõiguslikud on ka Eesti Looduse Infosüsteemi (EELIS) kantud vähemalt 0,30 ha suurused pärandniidu alad või kõrvuti paiknevad pärandniidu alad, mis moodustavad kokku vähemalt 0,30 ha.
Toetust saab taotleda 2023. aastal 10.maist kuni 15. juunini e-PRIAs.
Toetuse saamise nõuded ning juhised taotluse esitamiseks leiate PRIA kodulehelt.
Noore põllumajandustootja toetuse maksmise aluseks on „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” ja maaeluministri määrus nr 71.
Toetus on mõeldud noorte juhtide osakaalu suurendamiseks põllumajandusettevõtetes. Toetuse eesmärk on toetada ettevõtjaid põllumajandusliku tegevuse alustamisel või ettevõtte ülevõtmise algusperioodil. Toetus on pindalapõhine.
Noore põllumajandustootja toetust saab taotleda füüsiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes vastab aktiivse põllumajandustootja nõuetele ja kes taotleb lisaks põhisissetulekutoetust.
Toetust saab taotleda 2023. aastal 10. maist kuni 15. juunini e-PRIAs.
Toetuse saamise nõuded ning juhised taotluse esitamiseks leiate PRIA kodulehelt.
See toetus parandab põllumajandusettevõtja tulemuslikkust ja arendab keskkonnahoidlikku põllumajandustootmist, edendades nüüdisajastamist ning ühist majandustegevust. Toetatakse keskkonnahoidlike põllumajandus- ja loomakasvatusehitiste rajamist ja uuendamist ning keskkonnahoidliku energia tarnekindluse suurendamist.
Toetuse taotlemine toimub maaeluministri määrus nr 14 alusel ja toetust maksab PRIA.
Taotlemine
Taotlust saab esitada vaid elektrooniliselt, kasutades e-PRIA portaali. PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.
Taotleja saab taotlusperioodil esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht kavandatavat tegevust ja investeeringuobjekti.
Kui taotleja küsib PRIA kaudu toetust esimest korda, on tal vaja enne registreeruda PRIA kliendiks.
Taotleja
Toetuse taotlejaks saab olla:
- äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu
- ületas taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal 14 000 eurot ja oli omakorda sellele eelnenud majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning
- hõlmas mõlemal eelnimetatud majandusaastal üle 50% kogu müügitulust;
- ettevõtja, kes tegeleb hobusekasvatusega ja vastab maaeluministri määruse nr 14 § 2 lõikes 2 nimetatud nõuetele;
- äriühing, kes ei ole tegutsenud enne taotluse esitamist vähemalt kaks majandusaastat, kuid kes on üle võtnud sellise füüsilisest isikust ettevõtja põllumajandusettevõtte, mis varem kuulus tema füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile või selle osaniku või aktsionäri vanemale või vanavanemale;
- FIE, kes ei ole vahetult enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat, kuid kes on täielikult üle võtnud oma vanemale või vanavanemale, kes oli FIE, kuulunud põllumajandusettevõtte;
- tulundusühistu, kes on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud põllumajandussektori tootjarühm või -organisatsioon.
Toetusõiguslikud tegevused
- põllumajandusliku tootmishoone või rajatise ehitamine;
- põllumajanduslikku tootmishoonesse või rajatisse paigaldatava või sinna juurde kuuluva statsionaarse seadme, loomapidamiseks mõeldud paigaldise või muu vajaliku sisseseade ostmine ning vajaduse korral paigaldamine;
- bioenergia tootmiseks vajaliku hoone või rajatise ehitamine;
- bioenergia tootmiseks kasutatavasse hoonesse või rajatisse statsionaarse seadme või muu vajaliku sisseseade ostmine ning vajaduse korral paigaldamine;
- Euroopa Liidu toimimise lepingu esimese lisa 8. rühmas nimetatud söödavaid vilju kandva viljapuuaia või marjaistandiku rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmine ning vajaduse korral istutamine;
- istandiku, puukooli või metsataimla piirdeaia või konstruktsiooni ostmine ning vajaduse korral paigaldamine;
- mesindus- või seenekasvatusinventari või -seadme ostmine ning vajaduse korral paigaldamine;
- mobiilse masina või seadme ostmine;
- mesindus- või seenekasvatusinventari või -seadme ostmine ning vajaduse korral paigaldamine;
- põllumajandusmasina ümberehitamine biogaasi või biokütuse tarbimiseks;
- niisutussüsteemi ehitamine ja niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme ostmine ning vajaduse korral paigaldamine.
Toetus hõlbustab noore põllumajandustootja tegevuse alustamist, aitab kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendab tänapäevaste teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.
Toetuse taotlemise aluseks on Maaeluministri määrus nr 53 ja toetust maksab PRIA. Toetuse kohta on võimalik täpsemalt lugeda ka PRIA lehelt.
Taotlemine
2022. aasta taotluste vastuvõtt on lõppenud.
Taotleja
Toetust saavad taotleda FIEd või äriühingud (va tulundusühistud) järgmistel tingimustel:
Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
- taotleja on mikro- või väikeettevõtja;
- kõik osanikud või aktsionärid on samaaegselt ka äriühingu juhatuse liikmed ja kõik juhatuse liikmed on ka osanikud või aktsionärid;
- täisühingu ja usaldusühingu korral on sõlmitud leping, kus on näha, et kõik osanikud on õigustatud äriühingut juhtima;
- taotleja ei ole tegelenud taotluse esitamise tähtpäevaks põllumajandusliku majandustegevusega füüsilisest isikust ettevõtjana kauem kui 24 kuud;
- taotleja ei ole omanud taotluse esitamise tähtpäevaks osalust põllumajandusliku majandustegevusega tegelenud äriühingus kauem kui 24 kuud;
- füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu osanik või aktsionär võib olla tegutsenud taotluse esitamise tähtpäevaks põllumajandusliku majapidamise juhina kauem kui 24 kuud juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu on olnud igal majandusaastal alla 4000 euro või füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu osanik või aktsionär on omanud äriühingus osalust ajal, mil äriühingu omatoodetud põllumajanduslike toodete aastane müügitulu oli alla 4000 euro; sealjuures ei arvestata füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu osaniku või aktsionäri sellist osalemist äriühingus, millega ta ei saanud otseselt ega kaudselt olulisel määral mõjutada selle äriühingu tegevust;
- taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed ettenähtud summas tasunud;
- taotlejal ei ole riikliku maksu võlga või on tema riikliku maksu võla tasumine ajatatud. Tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, ettenähtud summas tasutud;
- toetuse taotleja kohta ei ole varem tehtud taotluse rahuldamise otsust, mis oleks seotud „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetmega 6.3 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“;
- toetuse taotleja kohta või tema osaniku või aktsionäriga seotud ettevõtja kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise otsust, mis oleks seotud „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ meetmega 1.2 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ ega käesoleva meetmega;
- ettevõtja ei kuulu kontserni ja tal ei ole konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle.
Kui taotleja või tema osanik või aktsionär soovib alustada põllumajanduslikku majandustegevust omandatud põllumajandusettevõtte kaudu, siis kehtivad järgmised nõuded:
- omandatud äriühing või põllumajandusettevõte on tegutsenud enne omandamist vähemalt ühe 12 kuu pikkuse majandusaasta;
- omandatud äriühingu või põllumajandusettevõtte omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu on omandamisele eelnenud majandusaastal olnud
- üle 50% kogu müügitulust;
- üle 14 000 euro, kuid ei ole ületanud 500 000 eurot.
Toetuse saaja kohustused
Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saaja
- tegeleb vähemalt kahe taotlemisele järgneva majandusaasta jooksul piimakarjakasvatusega ning iga-aastane müügitulu omatoodetud piima ja selle töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist ning piimakarjakasvatusest (kas koos või eraldi) hõlmab üle 50% omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulust, kui ta on saanud hindepunkte ülalviidatud määruse lisas kehtestatud hindamiskriteeriumi alusel;
- tegeleb vähemalt kahe taotlemisele järgneva majandusaasta jooksul puuvilja-, marja-, köögivilja- või viinamarjakasvatusega ning iga-aastane müügitulu eespool loetletud toodetest või nende töötlemisel saadud toodete müügist (kas koos või eraldi) hõlmab üle 50% omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulust, kui ta on saanud hindepunkte ülalviidatud määruse lisas kehtestatud hindamiskriteeriumi alusel;
- vastab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõikes 11 sätestatud aktiivse põllumajandustootja määratlusele hiljemalt 18 kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning on aktiivne põllumajandustootja vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni;
- tagab, et tema omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu on taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks üle 4000 euro;
- tagab, et tema põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtus on taotluse esitamise aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks üle 14 000 euro, kui ta tegutseb peamiselt puuvilja-, marja-, pähkli-, köögivilja-, viinamarja-, veise- või hobusekasvatuses või mesinduses ja 4000 euro müügitulu nõue ei ole täidetud;
- tagab, et taotluse esitamisele järgnev majandusaasta on kuni 12 kuu pikkune.
Lõppenud on järgmiste toetuste taotlemine:
- Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus poollooduslike koosluste taastamiseks ja investeeringuteks (vt keskkonnaministri määrus nr 35);
- põllumajanduse, toidutööstuse ja maapiirkonna ettevõtjale mõeldud Maaelu Edendamise Sihtasutuse laen, millega rahastati kavandatavaid investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid (vt mes.ee);
- kiviaia taastamise toetus (vt maaeluministri määrus nr 2);
- kasutusest välja langenud ehitise lammutamiseks mõeldud KredExi toetus (vt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 57);
- Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse programm (vt keskkonnaministri määrus nr 10).
