Pärandniitude säilitamiseks on toetusi makstud üle paarikümne aasta. Alates 2007. aastast on peale eelarvelise raha kasutatud ka Euroopa Liidu fondide tuge.
Need toetused jagunevad kaheks:
- hooldamis- ja taastamistoetused, mida makstakse ainult siis, kui tegemist on kaitstaval loodusobjektil paikneva pärandniiduga;
- põllumajandusliku tegevuse toetused: kuna paljudel pärandniitude majandajatel on ka teisi põllumajandusmaid (näiteks teevad paljud loomapidajad talvise loomasööda just kultuurrohumaadelt), mõjutavad pärandniitude säilimist ka kõik need toetused, mis on seotud põllumajandusliku tegevusega. Sellised toetused on näiteks PRIA makstavad loomatoetused ja investeeringud.
2023. aastal algab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika uus periood. See toob kaasa olulisi muudatusi pärandkoosluste hooldamiseks makstavate toetuste osas.
Kaitsealadel paiknevatele pärandniitudele on võimalik taotleda pärandniidu hooldamise toetust. Hooldamise nõuded muutuvad paindlikumaks, toetuse määrad tõusevad ning lisandub mitu lisategevust, mille rakendamisel saab taotleja täiendavat toetust. Piloodina töötatakse projektis "Loodusrikas Eesti" välja viieaastane tulemuspõhine pärandniidu hooldamise toetus ja selle metoodika. Koostöös teadlastega katsetatakse uusi innovaatilisi lahendusi u 500 hektaril pilootaladel, kus taotleja hindab pärandniitu vastavalt väljatöötatud metoodikale.
Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus võimaldab esimest korda taotleda pärandniidu hooldamiseks toetust ka väljapool kaitsealasid paiknevatele pärandniitudele.
Toetuste täpsemad tingimused ja taustinformatsioon:
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse maksmise aluseks on „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ ja maaeluministri määrus nr 38. Toetust maksab Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond.
Taotlemine
2022. aasta taotluste vastuvõtt on lõppenud.
PLK hooldamise toetuse taotlemiseks tuleb esitada PRIA-le
- pindalatoetuste taotluse (vorm PT50) ja
- Keskkonnaameti poolt kinnitatud pool-looduslike koosluste loetelu (vorm MT68).
Taotluse rahuldamise otsuse teeb PRIA kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks. Toetus makstakse taotleja arvelduskontole hiljemalt taotlemisele järgneva aasta 30. juuniks.
Kui taotleja küsib PRIA kaudu toetust esimest korda, siis on tal vaja enne registreeruda PRIA kliendiks.
Toetusõiguslik maa
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse maksmisel lähtub PRIA järgmistest nõuetest:
- toetust saab taotleda keskkonnaregistrisse kantud hoolduskõlbliku poolloodusliku koosluse või selle osa kohta,
- mille suurus on vähemalt 0,10 ha ning
- mis asub looduskaitseseaduse § 4 lg 1 punktides 1, 2, 4 ja 5 nimetatud kaitstaval loodusobjektil;
- kooslus on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav, ala taastamine on lõppenud, seal on loodud tingimused niidutaimestiku kujunemiseks ning kooslust on võimalik nõuetekohaselt hooldada;
- kadakatega poollooduslik kooslus ei ole hoolduskõlblik, kui sealsete puittaimede liituvus (võrade projektsiooni osakaal maapinnal) on suurem kui 0,5. Kui kadakad ja muu puittaimestik kasvavad nii, et ala on takistusteta hooldatav, ning on olemas niidule omane rohttaimestik, siis võib liituvus olla suurem kui 0,5;
- toetust ei saa taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ alusel antavat muud pindalapõhist toetust;
- niidetavale puisniidule ja muule niidule võib taotleda koos poolloodusliku koosluse hooldamise toetusega ka ühtset pindalatoetust, kui ala vastab ühtse pindalatoetuse tingimustele;
- poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse viieaastase kohustuse puhul tuleb nõudeid täita viiel järjestikusel kalendriaastal ning selle kohustuse jätkamist tuleb kinnitada igal aastal vastava toetuse taotlemisega; sealjuures rannaala lisategevusi tuleb ellu viia ühe kalendriaasta jooksul;
- toetusõigusliku maa hulka arvatakse ka
- maastikuelemendid, mis on nimetatud põllumajandusministri määruse nr 4 § 3 lõigetes 3–5 ja 7–10;
- maa, millel asub kiviaed, heinaküün või loomade varjualune;
- kuni 2 m laiune maastiku joonelement (kraav, hekk, kiviaed);
- kuni 0,05 ha suurune puude ja põõsastega kaetud ala, kus puudub niidutaimestik, kuid mis on seotud traditsioonilise põllumajandustegevusega või keskkonnaeesmärkide saavutamisega;
- kuni 0,05 ha suurune väikeveekogu ja taimestikuta ala;
- rannaniidul kõik sellised alad, kus taimestik puudub, olenemata selle ala suurusest (soolakud, veelombid, lõukad), välja arvatud taimestiku piirist mere poole jääv liiva- ja kliburand;
- roostik, mida on viimase aasta jooksul niidetud või karjatatud. Kui roostik on olnud rohkem kui aasta hooldamata, roog on puitunud ja maapinnale on moodustunud roomatt, siis selline ala ei ole toetusõiguslik;
- pinnastee, millest üle 50% on kaetud niidutaimestikuga ning mida hooldatakse niitmise või karjatamisega.
Toetusõigusliku maa hooldamine
Toetuse saamiseks tuleb poolloodusliku kooslust hooldada. Hooldamine vastab nõuetele, kui
- kooslust ei kahjustata;
- alal, mille kohta toetust taotletakse, on kohapeal visuaalselt tuvastatav piir;
- kooslust hooldatakse viisil, mis on saanud Keskkonnaameti nõusoleku;
- puisniitu hooldatakse niitmise või karjatamisega. Karjatamine on lubatud puisniidu taastamise järel, et tagada niidutaimestiku taastumine, või juhul, kui puisniitu on enne niidetud ja niidus on kokku kogutud;
- puiskarjamaad hooldatakse karjatamise teel;
- rannaniidul ja loopealsel rakendatakse ainult karjatamist. Niitmine on lubatud üksnes Keskkonnaameti nõusolekul, kui soovitakse saavutada liigikaitselisi eesmärke või juhul, kui alal on võimalik heina teha ja niidus kokku koguda.
Poolloodusliku koosluse hooldamisel kehtivad ka alljärgnevad nõuded:
- koosluse hooldamise viieaastase kohustusperioodi jooksul võib heas seisus ja vähese tootlikkusega loopealse jätta ühel aastal hooldamata, kui Keskkonnaamet on andnud selleks nõusoleku enne 1. augustit;
- karjatatavat poollooduslikku kooslust võib enne karjatamist niita, arvestades, et
- niita ei tohi enne 10. juulit;
- niitmine ja niite kokkukogumine peab toimuma enne 1. augustit ning
- 1. oktoobriks peab ala olema nõuetekohaselt karjatamise teel hooldatud;
- niidetaval poollooduslikul kooslusel on hekseldamine keelatud;
- karjatatavat poollooduslikku kooslust võib üle niita või hekseldada üksnes Keskkonnaameti kirjalikul nõusolekul. Keskkonnaamet võib seada sel juhul tingimuseks niiduse või heksli kokkukogumise;
- poollooduslikku kooslust ei tohi niita enne 10. juulit;
- niidetav poollooduslik kooslus peab olema niidetud ja niidus kokku kogutud 1. septembriks. Kokku kogutud niidus tuleb alalt ära viia niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks, kui Keskkonnaamet ei näe ette teisiti;
- niidetavat poollooduslikku kooslust (välja arvatud puisniit), mis on suurem kui 15 ha, tuleb niita keskelt väljapoole, servast serva või muul meetodil, kui Keskkonnaamet on andnud selleks nõusoleku. Tööde alustamisest tuleb Keskkonnaametit teavitada;
- poollooduslikul kooslusel tuleb alustada karjatamisega tähtpäeval, mis on kirjas kaitse-eeskirjas, kaitsekorralduskavas või liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavas. Kui tähtpäeva ei ole sätestatud, siis võib karjatamisega alustada taotleja valitud ajal, kui Keskkonnaamet on andnud selleks nõusoleku;
- rannaalal tuleb alustada karjatamisega hiljemalt 31. mail;
- karjatamise tulemusena peab 1. oktoobriks kogu toetusõiguslikul alal olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on rohustu vähemalt 50% ulatuses madalaks söönud ja ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud;
- poollooduslikul kooslusel, mille kohta toetust taotletakse, on keelatud anda loomale lisasööta;
- taotleja või tema esindaja peab osalema Keskkonnaameti korraldatud poolloodusliku koosluse hooldamise koolitusel, kus jagatakse juhiseid alade hooldamiseks ja selgitatakse toetuse saamise tingimusi. 2021. ja 2022. aastal peab olema koolitus läbitud hiljemalt 1. oktoobriks. Nõude täitmisel arvestatakse alates 2015. aastast toimunud koolitusi.
Toetuse suurus
Poolloodusliku koosluse hooldamise toetust maksab PRIA aastas
- puisniidu niitmisel 450 €/ha aastas;
- puisniidu karjatamisel 250 €/ha aastas;
- puiskarjamaa karjatamisel 250 €/ha aastas;
- kadakatega niidu karjatamisel 250 €/ha aastas;
- kadakatega niidu niitmisel 185 €/ha aastas;
- muu niidu karjatamisel 150 €/ha aastas;
- muu niidu niitmisel 85 €/ha aastas;
- liigikaitseliselt oluliste rannaalade hooldamisel 232 €/ha aastas.
Taotlemine
Pärandniidu taastamine
- Pärandniidu taastamise eesmärk on luua tingimused niidutaimestiku kujunemiseks. Selleks raiutakse puittaimestikku, tõrjutakse roostikku, purustatakse mättaid ja peenemat puittaimestikku ning kuluheina, freesitakse kände ja suuremaid mättaid ning karjatatakse.
- Jätkutaastamise eesmärk on aidata kaasa elupaiga taastumisele. Selleks on vaja ala nii niita, karjatada kui ka hekseldada. Jätkutaastamine on osa taastamisest.
Toetusõiguslik maa
Toetust on õigus taotleda kaitsealal, hoiualal või püsielupaigas asuva kinnisasja maad õiguslikul alusel kasutaval valdajal (omanikul, rentnikul, ajutise kasutusõiguse alusel kasutajal), kui sellel maal toimub kaitsekorra või kaitsekorralduskava kohaselt vajalik pärandniidu ilmet ja liigikoosseisu tagav tegevus.
Nõuded toetuse saamiseks
- Pärandniidu tihedast pilliroost puhastamiseks tuleb pilliroogu niita või hekseldada või karjatada. Niidetud pilliroog tuleb alalt koristada. Pärast niitmist või hekseldamist tuleb ala karjatada. Karjatamiskoormus peab olema vähemalt 1,5 lü/ha. Karjatamise järel ei tohi pilliroog ega muu rohttaimestu olla kõrgem kui 0,5 m, vajaduse korral tuleb pilliroog hekseldada või üle niita.
- Ühele loomühikule vastab: 1) üks täiskasvanud veis või hobune; 2) kaks mullikat või sälgu; 3) kolm vasikat või varssa;4) viis lammast või kitse.
- Pärandniitude puittaimetikust puhastamisel ning puiskarjamaal ja puisniidul puurinde liituvuse vähendamisel puistu grupilise struktuuri taastamiseks tuleb raiutud puittaimestik koristada, põletada või peenestada.
- Kuni 1,5 meetri kõrguse hõreda puittaimestikuga ebatasase või mätastunud koosluse purustamisel või niitmisel võib jätta puittaimestiku koristamata.
- Puisniidu ja puiskarjamaa taastamistööde lõppemisel tuleb tagada puistu liituvus 0,4–0,6 ja põõsarinde liituvus kuni 0,2 ning loopealsete taastamistööde lõppemisel kadakate ja muu puittaimestiku liituvus kuni 0,3.
- Taastamistöid tuleb teha selliselt, et maha ei jää raidmeid, mille diameeter on üle 5 cm või pikkus üle 50 cm, ning kännud on lõigatud võimalikult madalalt, mitte kõrgemalt kui 15 cm maapinnast.
- Taastamistööde lõppemisel tagama alal hooldustegevuse viie aasta jooksul.
- Tara võib olla rajatud võrkaiana, okastraataiana, elektritarana või valmistatud kohalikust traditsioonilisest materjalist vastavalt lepingus märgitud tingimustele.
- Toetust makstakse tingimusel, et pärandniidu taastamisel ei kasutata kasvuregulaatoreid; ei künta ega külvata; ei rajata kuivendussüsteeme; ei kasutata pestitsiide või väetisi (sh meliorante) lepingu kehtivuse ajal ega lindude peletamise vahendeid.
Toetuse ühikumäärad
- mätaste, kuluheina ja puittaimestiku purustamine või hekseldamine, kui puittaimestik on kuni 1,5 m kõrgune, 350 eurot hektari kohta;
- võsa eemaldamine, kui puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune, 1000 eurot hektari kohta või puisniidu võsa eemaldamine, kui puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune, 1100 eurot hektari kohta;
- puude eemaldamine 1250 eurot hektari kohta, puisniidul puude eemaldamine 1500 eurot hektari kohta;
- tiheda pilliroo eemaldamine (niitmine, karjatamine, purustamine) 250 eurot hektari kohta;
- freesimine 1300 eurot hektari kohta, puisniidul freesimine 1450 eurot hektari kohta;
- pärandniidul käesoleva määruse kohaseks karjatamiseks või taastatava ala edaspidiseks hooldamiseks vajalike tarade ehitamine kogu taastamisperioodi jooksul üks kord 1,25 eurot meetri kohta;
- pärandniidul jätkutaastamine 250 eurot hektari kohta, puisniidu jätkutaastamine 300 eurot hektari kohta.
Kontrollimise tulemusi, toetuseks määratud rahasumma suurust ja alade eelisjärjestust arvestades otsustab korraldaja taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise hiljemalt jooksva aasta 10. juuliks.
Toetust makstakse toetuse saajale proportsionaalselt valmis tööde mahuga igal aastal pärast seda, kui korraldaja esindaja on töö tulemused üle vaadanud ja vormistanud määruse lisas 3 esitatud vormi kohase akti.
Ühtse pindalatoetuse maksmise aluseks on maaeluministri määrus nr 32.
Ühtne pindalatoetus on põllumajandusmaale, mis on heas põllumajanduslikus korras ja mis vastab toetusõigusliku maa kriteeriumitele. Lisaks peavad ÜPT taotlejad täitma ka kliima-ja keskkonnatoetuse (rohestamine) nõudeid.
Taotlemine
2022. aasta taotluste vastuvõtt on lõppenud.
Toetusõiguslik maa
Ühtse pindalatoetuse maksmisel lähtub PRIA alljärgnevatest nõuetest:
- maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast arvatakse maha üle 0,01 ha suurune maa-ala, millel põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik;
- ühe hektari kohta võib kasvada kuni 50 puud;
- toetusõigusliku pindala hulka arvatakse ka
- kuni 2 m laiune hekk, kraav, piire, traditsiooniline maastikuobjekt või muu maastikule iseloomulik vorm;
- maastikuelemendid, mida on nimetatud põllumajandusministri määruse nr 4 § 3 lõigetes 1–10.
Toetusõigusliku maa hooldamine
Ühtse pindalatoetuse saamise eelduseks on, et sellel põllumajandusmaal tegeletakse põllumajandusega: ala niidetakse, hoitakse kesas või hooldatakse muul viisil, mis annab niitmisega sarnase tulemuse.
Ala peab olema niidetud ja niidus kokku kogutud hiljemalt 20. augustil. Kui rohumaa niidust hekseldatakse, siis võib seda teha alates 5. juulist.
Kui taotleja taotleb samale alale poolloodusliku koosluse hooldamise toetust, siis toetust saab juhul, kui täidab otsetoetuse nõudeid või poolloodusliku koosluse hooldamise toetuse nõudeid.
Toetuse suurus
Poollooduslikule kooslusele saab taotleja ühtset pindalatoetust selles ulatuses, mis vastab ühtse pindala toetuse ja rohestamise toetuse nõuetele. Toetussumma hektari kohta on aastati erinev. Toetussummad aastatel 2015-2020 olid järgmised:
|
ÜPT (eurot/ha) |
Rohestamine (eurot/ha) | Kokku (eurot/ha) | |
| 2021 | 129,76 | 59,18 | 188,94 |
| 2020 | 114,95 | 52,65 | 167,6 |
| 2019 | 97,57 | 44,99 | 142,56 |
| 2018 | 90,83 | 41,87 | 132,7 |
| 2017 | 83,71 | 38,81 | 122,52 |
| 2016 | 79,64 | 36,20 | 115,84 |
| 2015 | 79,51 | 36,14 | 115,65 |
Toetuse maksmise aluseks on maaelu ministri määrus nr 7 ja toetust maksab PRIA.
Maksimaalne toetussumma on 15 000 eurot.
Taotlemine
2022. aasta taotluste vastuvõtt on lõppenud.
Taotleja
Toetust võib taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kelle põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtus oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 4000–50 000 eurot.
Kui põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtust ei ole võimalik arvutada, peab taotleja põllumajanduslike toodete müügitulu olema taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 4000–14 000 eurot.
Toetusõiguslikud tegevused
Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetust võib taotleda äriplaanis kavandatud põllumajanduslike toodete tootmise arendamiseks.
Vähemalt 50% äriplaanis kavandatud tegevuste maksumusest tuleb kasutada sellise materiaalse vara (sealhulgas bioloogilise vara) ostmiseks või sellise hoone või rajatise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, mida saab kasutada põllumajanduslike toodete tootmiseks või töötlemiseks otseselt ja korduvalt vähemalt kaks aastat pärast viimase kuluaruande esitamist.
Kulutused, mida tehakse põllumajandusliku tegevuse arendamiseks, kuid mis ei ole investeeringud ülal viidatud määruse mõistes (näiteks väetise ostmine), on samuti toetatavad. Neid tegevusi tuleb taotlusel näidata liigiga „Muud põllumajanduslike toodete tootmise alustamise või arendamise alased tegevused“. Selliste tegevuste maksumus võib hõlmata kavandatud tegevuste kogumaksumusest alla 50%.
See toetus parandab põllumajandusettevõtja tulemuslikkust ja arendab keskkonnahoidlikku põllumajandustootmist, edendades nüüdisajastamist ning ühist majandustegevust. Toetatakse keskkonnahoidlike põllumajandus- ja loomakasvatusehitiste rajamist ja uuendamist ning keskkonnahoidliku energia tarnekindluse suurendamist.
Toetuse taotlemine toimub maaeluministri määrus nr 14 alusel ja toetust maksab PRIA.
Taotlemine
Taotlust saab esitada vaid elektrooniliselt, kasutades e-PRIA portaali. PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel.
Taotleja saab taotlusperioodil esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada rohkem kui üht kavandatavat tegevust ja investeeringuobjekti.
Kui taotleja küsib PRIA kaudu toetust esimest korda, on tal vaja enne registreeruda PRIA kliendiks.
Taotleja
Toetuse taotlejaks saab olla:
- äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kelle omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu
- ületas taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal 14 000 eurot ja oli omakorda sellele eelnenud majandusaastal vähemalt 1200 eurot ning
- hõlmas mõlemal eelnimetatud majandusaastal üle 50% kogu müügitulust;
- ettevõtja, kes tegeleb hobusekasvatusega ja vastab maaeluministri määruse nr 14 § 2 lõikes 2 nimetatud nõuetele;
- äriühing, kes ei ole tegutsenud vahetult enne taotluse esitamist vähemalt kaks majandusaastat, kuid kes on üle võtnud sellise füüsilisest isikust ettevõtja põllumajandusettevõtte, mis varem kuulus tema füüsilisest isikust osanikule või aktsionärile või selle osaniku või aktsionäri vanemale või vanavanemale;
- FIE, kes ei ole vahetult enne taotluse esitamist tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat, kuid kes on täielikult üle võtnud oma vanemale või vanavanemale, kes oli FIE, kuulunud põllumajandusettevõtte;
- tulundusühistu, kes on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel ja korras tunnustatud põllumajandussektori tootjarühm või tootjaorganisatsioon.
Toetusõiguslikud tegevused
- põllumajandusliku tootmishoone või rajatise ehitamine;
- põllumajanduslikku tootmishoonesse või rajatisse paigaldatava või sinna juurde kuuluva statsionaarse seadme, loomapidamiseks mõeldud paigaldise või muu vajaliku sisseseade ostmine ning vajaduse korral paigaldamine;
- bioenergia tootmiseks vajaliku hoone või rajatise ehitamine;
- bioenergia tootmiseks kasutatavasse hoonesse või rajatisse statsionaarse seadme või muu vajaliku sisseseade ostmine ning vajaduse korral paigaldamine;
- Euroopa Liidu toimimise lepingu esimese lisa 8. rühmas nimetatud söödavaid vilju kandva viljapuuaia või marjaistandiku rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmine ning vajaduse korral istutamine;
- istandiku, puukooli või metsataimla piirdeaia või konstruktsiooni ostmine ning vajaduse korral paigaldamine;
- mesindus- või seenekasvatusinventari või -seadme ostmine ning vajaduse korral paigaldamine;
- mobiilse masina või seadme ostmine;
- mesindus- või seenekasvatusinventari või -seadme ostmine ning vajaduse korral paigaldamine;
- põllumajandusmasina ümberehitamine biogaasi või biokütuse tarbimiseks;
- niisutussüsteemi ehitamine ja niisutuseks vajaliku statsionaarse seadme ostmine ning vajaduse korral paigaldamine.
Toetus hõlbustab noore põllumajandustootja tegevuse alustamist, aitab kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendab tänapäevaste teadmiste ja kogemustega põllumajandustootjate arvu.
Toetuse taotlemise aluseks on Maaeluministri määrus nr 53 ja toetust maksab PRIA. Toetuse kohta on võimalik täpsemalt lugeda ka PRIA lehelt.
Taotlemine
2022. aasta taotluste vastuvõtt on lõppenud.
Taotleja
Toetust saavad taotleda FIEd või äriühingud (va tulundusühistud) järgmistel tingimustel:
Taotleja peab vastama järgmistele nõuetele:
- taotleja on mikro- või väikeettevõtja;
- kõik osanikud või aktsionärid on samaaegselt ka äriühingu juhatuse liikmed ja kõik juhatuse liikmed on ka osanikud või aktsionärid;
- täisühingu ja usaldusühingu korral on sõlmitud leping, kus on näha, et kõik osanikud on õigustatud äriühingut juhtima;
- taotleja ei ole tegelenud taotluse esitamise tähtpäevaks põllumajandusliku majandustegevusega füüsilisest isikust ettevõtjana kauem kui 24 kuud;
- taotleja ei ole omanud taotluse esitamise tähtpäevaks osalust põllumajandusliku majandustegevusega tegelenud äriühingus kauem kui 24 kuud;
- füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu osanik või aktsionär võib olla tegutsenud taotluse esitamise tähtpäevaks põllumajandusliku majapidamise juhina kauem kui 24 kuud juhul, kui füüsilisest isikust ettevõtja omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu on olnud igal majandusaastal alla 4000 euro või füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu osanik või aktsionär on omanud äriühingus osalust ajal, mil äriühingu omatoodetud põllumajanduslike toodete aastane müügitulu oli alla 4000 euro; sealjuures ei arvestata füüsilisest isikust ettevõtja või äriühingu osaniku või aktsionäri sellist osalemist äriühingus, millega ta ei saanud otseselt ega kaudselt olulisel määral mõjutada selle äriühingu tegevust;
- taotleja on varem riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tagasimaksed ettenähtud summas tasunud;
- taotlejal ei ole riikliku maksu võlga või on tema riikliku maksu võla tasumine ajatatud. Tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tasumise tähtaeg on möödunud, ettenähtud summas tasutud;
- toetuse taotleja kohta ei ole varem tehtud taotluse rahuldamise otsust, mis oleks seotud „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ meetmega 6.3 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“;
- toetuse taotleja kohta või tema osaniku või aktsionäriga seotud ettevõtja kohta ei ole tehtud taotluse rahuldamise otsust, mis oleks seotud „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“ meetmega 1.2 „Noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine“ ega käesoleva meetmega;
- ettevõtja ei kuulu kontserni ja tal ei ole konkurentsiseaduse § 2 lõike 4 tähenduses valitsevat mõju teise põllumajandustootmisega tegeleva ettevõtja üle.
Kui taotleja või tema osanik või aktsionär soovib alustada põllumajanduslikku majandustegevust omandatud põllumajandusettevõtte kaudu, siis kehtivad järgmised nõuded:
- omandatud äriühing või põllumajandusettevõte on tegutsenud vahetult enne omandamist vähemalt ühe 12 kuu pikkuse majandusaasta;
- omandatud äriühingu või põllumajandusettevõtte omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu on omandamisele vahetult eelnenud majandusaastal olnud
- üle 50% kogu müügitulust;
- üle 14 000 euro, kuid ei ole ületanud 500 000 eurot.
Toetuse saaja kohustused
Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse saaja
- tegeleb vähemalt kahe taotlemisele järgneva majandusaasta jooksul piimakarjakasvatusega ning iga-aastane müügitulu omatoodetud piima ja selle töötlemisel saadud põllumajandustoodete müügist ning piimakarjakasvatusest (kas koos või eraldi) hõlmab üle 50% omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulust, kui ta on saanud hindepunkte ülalviidatud määruse lisas kehtestatud hindamiskriteeriumi alusel;
- tegeleb vähemalt kahe taotlemisele järgneva majandusaasta jooksul puuvilja-, marja-, köögivilja- või viinamarjakasvatusega ning iga-aastane müügitulu eespool loetletud toodetest või nende töötlemisel saadud toodete müügist (kas koos või eraldi) hõlmab üle 50% omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulust, kui ta on saanud hindepunkte ülalviidatud määruse lisas kehtestatud hindamiskriteeriumi alusel;
- vastab Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 12 lõikes 11 sätestatud aktiivse põllumajandustootja määratlusele hiljemalt 18 kuu möödumisel taotluse rahuldamise otsuse tegemisest ning on aktiivne põllumajandustootja vähemalt sihipärase kasutamise perioodi lõpuni;
- tagab, et tema omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu on taotluse esitamisele järgneva teise majandusaasta lõpuks üle 4000 euro;
- tagab, et tema põllumajandusliku standardkogutoodangu väärtus on taotluse esitamise aastale järgneva teise majandusaasta lõpuks üle 14 000 euro, kui ta tegutseb peamiselt puuvilja-, marja-, pähkli-, köögivilja-, viinamarja-, veise- või hobusekasvatuses või mesinduses ja 4000 euro müügitulu nõue ei ole täidetud;
- tagab, et taotluse esitamisele järgnev majandusaasta on kuni 12 kuu pikkune.
Lõppenud on järgmiste toetuste taotlemine:
- Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetus poollooduslike koosluste taastamiseks ja investeeringuteks (vt keskkonnaministri määrus nr 35);
- põllumajanduse, toidutööstuse ja maapiirkonna ettevõtjale mõeldud Maaelu Edendamise Sihtasutuse laen, millega rahastati kavandatavaid investeeringuid, mis on jätkusuutlikud, kuid ei leia turult piisavalt rahastamisallikaid (vt mes.ee);
- kiviaia taastamise toetus (vt maaeluministri määrus nr 2);
- kasutusest välja langenud ehitise lammutamiseks mõeldud KredExi toetus (vt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri määrus nr 57);
- Keskkonnainvesteeringute Keskuse looduskaitse programm (vt keskkonnaministri määrus nr 10).
