Juurdepääsetavus

Selle aasta suvest alates katsetame nelja invasiivse võõrliigi - pargitatarde, kuldvitste, pihlenela ja lumimarja - tõrjumist uudsete meetoditega. Tavapärase niitmise ja trimmerdamise kõrval töötleme võõrliike kuuma auru ja herbitsiidiga, katame vastupidava geotekstiiliga ning purustame taimi kettpurustiga.

Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühm on „Loodusrikas Eesti“ projektis valmis saanud hekkide ja põõsaribade rajamise juhendi, mille eesmärk on anda soovitusi, kuidas suurendada liigirikkust põllumajandusmaastikus.

12.-14. septembrini võis Nuuksio rahvuspargis näha baltlasi ja skandinaavlasi omavahel elavalt suhtlemas ning piirkonna loodusväärtusi uurimas. Peeti igaaastast Balti riikide ja Skandinaaviamaade LIFE’i projektide kohtumist, et edendada riikide vahel koostööd, vahetada kogemusi ning orienteeruda LIFE’i programmi uutes reeglites.

Juba neljandat aastat on projekt „Loodusrikas Eesti“ pannud õla alla ELFi loopealsete taastamise talgutele Kesselaiul. Sel aastal lõpetas talgutöö muinastulede öö ning loomulikult sai pärast kahepäevast väsitavat rassimist käia ka talguliste seas kõrgelt hinnatud saunas, mis on ankurdatud merele ja kuhu on vaja kaldalt oma sadakond meetrit kroolida (paadiga saab muidugi ka).

Sel suvel läks lahti nelja suurekasvulise võõrliigi – pargitatarde, pihlenela, kuldvitste ning lumimarja – tõrjekatsed, kasutades selleks uudseid meetodeid, sh geotekstiiliga katmist ja kuuma auruga töötlemist!

Õppepäev oli neile, kes PRIAst pärandniidu hooldamise toetust taotledes valisid endale ka tasustatava lisategevuse - niidu looduskaitseliste väärtuste hindamise.

Sel kevadel jälgis Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia töörühm rannaniitudel pesitsevate niidukahlajate paaride arvu 22 ja pesade koorumisedukust 19 projektialal. Pesade koorumisedukus ületas asurkonna taastootmiseks vajaliku piiri viiel rannaniidul. See annab lootust, et oleme niidukahlajate käekäigu parandamisega õigel teel.

Lisaboonusena leidsime seire käigus vähemasti 14-aastase niidurüdi!