Märgalade ja kahepaiksete teadlane Riinu Rannap tuletas kokkutulnuile meelde, et rannaniit on paljude juba ohustatud kahlajate ja kahepaiksete elupaik ning samas on rannaniidud ka ise üks Euroopa ohustatumaid niiduelupaiku, mida on aegade jooksul nii kuivendatud kui metsastatud. Lisaks kipuvad karjatamisest välja jäävad niidud kinni kasvama, mis omakorda jätab traditsioonilise elupaigata maas pesitseva ja sealt toitu otsiva niidurüdi, mustsaba-vigle, punajalg-tildri ja tutka. On tehtud kindlaks, et niidurüdi vajab oma pesa tegemiseks vähemasti 200 m laiust avatud niiduala ja kui ta traditsiooniline elupaik on kadastikku kasvanud, jääb tal pesa ka tegemata.

Liiga kitsastel ja metsatukkadega kaetud rannakarjamaadel ohustab kahlajaid rebane, mõnikord ka kährik ja šaakal, kes meelsasti linnumunadega maiustavad ning just Hiiumaa niitudel on rebane üsna ülbeks läinud, harvad pole korrad, kus ta on oma uru keset niitu kaevanud ja sealtsamast siis ka linnumune toomas käib.

Siiski pole olukord päris lootusetu – Tikkude rannakarjamaa on just see koht, kus viimased seitse aastat on kevadeti oma rändel Norrasse peatunud väike-laukhaned, kõik, kes veel maailmas üldse olemas on! Sel kevadel saabusid nad ornitoloogide sõnul 13. aprillil, kosutasid end ja lahkusid 1. mail.

Kassari taastatud raaniidualadele pööras kokkutulnute tähelepanu Kaie Sarv, keskkonnaameti maahoolduse büroo Hiiumaa inimene, kes teab küll kõiki Hiiumaa niitude hooldajaid nagu oma viite sõrme ja hoolib neist kõigist ka nagu oma ihuliikmetest. Just tänu Kaie olemasolule oli ka meie projektis julgust võtta ette Hiiumaa rannaniitude taastamine (suurte avatud niidualade laiendamine ja puudetukkade eemaldamine), sest olgu meeldetuletuseks öeldud, et 20 taastataval rannaniidul on umbes 250 omanikku ning kõigi nendega tuleb taastamistegevused läbi rääkida, nõusolek saada, muudkui kaasa mõelda, arutada, toetuspabereid täita ja parimaid lahendusi leida. Ilma Kaieta ei kujutaks Hiiumaal rannaniitude taastamist ettegi!

Ja ilma maahooldajateta ei oleks niitude taastamine üldse võimalik! Joosep Tiku entusiastlikkus ja asjatundlikkus nii Vesimaa niitudest kui neid hooldavatest loomadest rääkides andis kokkutulnutele hea võimaluse ka rannaniitude majandami.se „köögipoolest“ aimu saada..

Igaljuhul, nagu Hiiumaal ikka, mõni pidi tormama praamile, aga suur osa entusiaste jäi, tegi kaasa pea kolmetunnise retke ning lubas järgmine aasta tagasi tulla. Suur tänu neile ja Hiiu folgile!