Kevadel kutsusid meie Tartu ülikooli partnerid niiduhooldajaid ja -omanikke osalema küsitluses, mille kaudu kogusime sisendit EL järgmise rahastusperioodi põllumajanduspoliitika kujundamiseks, samuti soovisime saada tagasisidet Keskkonnaameti käivitatud nõustamisteenuse kohta.

Oktoobri lõpus võõrustas Alam-Pedja luhtade majandaja Viljar Ilves kümmet Lõuna-Eesti pärandniitude majandajat, aga ka ametnikke ja teadlasi, et demonstreerida luhahooldustehnikat, sh tänavu kasutusele võetud parve „Luhakass“, ja tulemuspõhise pilootprojekti tegevusi.

Kümme veel minna!

Kahepaiksed vajavad kudemiseks väikseid, kaladeta tiike, aga need on meie maastikelt kadumas. Kui taastame väikeveekogusid, anname kahepaiksetele taas kodu ja loome elupaiga ka paljudele teistele liikidele putukatest nahkhiirteni.

Üle-eestilise küsitluse põhjal valminud teadusartiklis uuriti, kuidas pärandniitude hooldajad hindavad praeguseid tingimusi ja toetussüsteeme ning mida võiks paremini teha, et looduse hüved ja kultuuripärand säiliksid ka edaspidi.

Kevadel pöördus meie poole Liis Kiviloo, kes pole mitte ainult Eesti kuulus võrkpallur, vaid ka Lidl Eesti kestliku ettevõtluse konsultant, et uurida, kuidas Lidl saaks meie projektiga koostööd teha ning suurema seltskonnaga Eesti loodusrikkusesse panustada!

Eelmise nädala ühteaegu tuulisel, vihmasel ja päikeselisel päeval koondasime lisaväge, täpsemalt Kliimaministeeriumi elurikkuse katse osakonna, et Mäemõisas, ühe põllumaastike elurikastamise koostööpartneri juures eelmisel aastal algust tehtud heki- ja puudealleed edasi rajada. Seekord istutasime 250 meetrit viirpuudest, sõstardest ja antonovkatest koosnevat kaherealist hekki. Mulda sai 465 taime.

Hästi tublid olid meie põllumaastike mitmekesisuse töörühma liikmed Krista ja Katrin, kes kõik kahe aasta jooksul põldudele külvatud rohumaaribad läbi käisid, üle 200 taimenimekirja koostasid ning põhjalikumalt 150 prooviruudus olevat taime läbi uurisid. Tihti oli päevas kõndimist üheksa tunni jagu.

Sel nädalal algavad Alam-Pedja looduskaitsealal Põltsamaa ja Pedja jõe vaheliste märgade metsade loodusliku veerežiimi taastamistööd. Taastamistööde käigus suletakse erinevate meetoditega 40 km kraave ligikaudu 1480 ha suurusel alal. Vee tõstmiseks maapinnale lähemale suletakse kraavid pinnaspaisude ja plommidega, lisaks tõstetakse kraavisängi ka kraavivallid või tehakse neisse katkestusi, et võimaldada veel maastikul vabalt liikuda. Kokku ehitatakse kraavide sulgemiseks 366 pinnaspaisu.

Juulis kutsusime omavalitsuste keskkonnaspetsid jm huvilised võõrliikide tõrjealadele, et jagada oma seniseid kogemusi nelja võõrliigi (pargitatrad, pihlenelas, kanada kuldvits ja sügis-kuldvits ning lumimari) tõrjumisel ning arutada selle üle, millised on valdade väljakutsed seoses võõrliikidega.