8.-10. septembril pidasime Lahemaa rahvuspargis Põhja- ja Baltimaade looduse kaitsmise ja taastamisega tegelevate LIFE’i projektide igaaastase kokkusaamise. Kohal oli 33 projekti esindajad, eksperdid ja partnerid seitsmest riigist ning 57 organisatsioonist. Esmakordselt oli Island, kus praegu käsil kaks LIFE’i projekti, esindatud 10 inimesega! 

Augusti lõpus toimus Brestis Prantsusmaal järjekordne Euroopa ökoloogilise taastamise konverents (SERE2026), kus teadlased ja praktikud jagasid elupaikade taastamisel saadud kogemusi ja teadmisi.

33 LIFE’i projekti, 57 organisatsiooni, 114 osavõtjat – nii esinduslik on homsest algav LIFE’i projektide kokkusaamine, mille korraldame Lahemaal, Vihulas, et arutada looduskaitse praktilisi väljakutseid, jagada edulugusid ja õppetunde ning leida uusi koostöövõimalusi.

Mis on kuivade metsaelupaigatüüpide tegevuskava eesmärk?

LIFE-IP projekti „Loodusrikas Eesti“ („Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks“) toel loodud ning Keskkonnaameti kureeritud tegevuskava seab eesmärgiks, et aastaks
 

17.–18. augustil tutvusid Soome regionaalse arenduskeskuse (Elinvoimakeskus) ja Metsähallitus Parks & Wildlife esindajad Alam-Pedja looduskaitseala ning sealsete pärandniitudega. Meie nõustamistiimi liikmed tutvustasid külalistele piirkonnas kasutatavaid töövõtteid ja kogemusi.

„Loodusrikas Eesti“ projekt ühes põllumeeste, ametnike ja teadlastega käis Inglismaal tutvumas taastava põllumajanduse praktikatega. Huvitav on see, et kui sai küsitud, et kas Inglismaa on taastava põllumajanduse liider, sest selline mulje oli meile jäänud, siis vastus oli ei, selleks on hoopis Prantsusmaa. Aga jah, peale Groundswelli põllumajandusfestival, millest eelmine lugu, külastasime ka mitut farmeri, sh agrometsandusega tegelevat Whitehalli farmi Cambridge'i lähedal.

Umbes sellises formaadis nagu meie arvamusfestival, kogunevad Inglismaal juuli esimesel nädalal (sel aastal juba kümnendat korda) põllumehed, loomakasvatajad, teadlased, põllumajanduspoliitika kujundajad, et arutada põllumajanduse tuleviku, mulla tervise ja jätkusuutliku toidutootmise üle. Lannocki talumajapidamises peetav Groundswelli festival toob kokku üle 10 000 inimese ja üle 400 esineja, suurem osa neist põllumehed, kel kevadised toimetused tehtud ja sügisesed tegevused alles ees.

11. juunil pidasime koostöös Mahepõllumajanduse Koostöökoguga Piira talus ökosüsteemiteenuste infopäeva, kus tutvustasime põllumajandustootjatele meie projekti käigus tehtavaid põllumaastike mitmekesistamise tegevusi. Infopäeval osales üle 20 tootja.

Pärandmaastikud on Eesti liigirikkaimad kooslused ning need säilivad üksnes niites või karjatades. Hästi hooldatud pärandniit on inimkultuuri kandja ja paljude taimede ning loomade elu- ja pesitsuspaik.