1. detsember 2023

Kaidi Tingas

Põllumehed ja teadlased teevad põldude saagikuse ja elurikkuse nimel koostööd

Viimaks on käivitunud ka Tartu ülikooli teadlaste ja loodushoidlikest põllumajandusvõtetest huvitatud talunike omavaheline koostöö, mille käigus katsetatakse erinevaid toidutootmist ja loodushoidu ühendavaid praktikaid, eesmärgiga suurendada mullaviljakust, tõhustada tolmeldamist, suurenda põldude elurikkust ja edendada looduslikku kahjuritõrjet.

Käisime ühes „Loodusrikas Eesti“ projektipartneritega Sadalas loodushoidliku põllumajanduse esimesi katsetusi uudistamas.

Üks meie koostööpartnereid, suurtootja Sadala Agro on rajanud 58 ha suurusele põllule 12-meetri laiused rohumaaribad, mille eesmärk on suurendada maastiku mitmekesisust, pakkuda elu-, varje- ja toitumispaika mitmesugustele lülijalgsetele, s.h. tolmeldajatele ja kahjurputukate looduslikele vaenlastele, lindudele ja pisiimetajatele. Lisaks vähendavad heas korras rohumaaribad põllule jõudvate umbrohtude ja kahjurputukate hulka ning seeläbi vajadust pestitsiidide kasutamiseks. Meie projekti loodushoidlike põllumajandustegevuste koordinaatori Kristiina Jürisoo sõnul on Sadala põldudel plaanis katsetada kolme erinevat ribatöötlust, praeguseks on külvatud liigivaeset segu ja liigirikast segu. “Kuni me pole katsetanud, me teada ei saa, kas rohumaaribad intensiivpõllumajanduses töötavad,“ ütleb Sadala Agro eestvedaja Ahti Kalde.

Samuti rajas sel kevadel 24 ha suurusele põllule rohumaaribad meie teine koostööpartner, Järvamaa kutsehariduskeskus, kes sellise tegevusega samuti esmakordselt kokku puutus ja põnevusega ülikooli seireandmeid ootab.

Kõige suurem kasu ongi rohumaaribadest vähese mitmekesisusega maastikes (nagu nt suured üksluised põllud, kus on vähe maastikuelemente). Kuidas rohumaaribasid rajada, saab lugeda heapõld.ee kodulehelt. Sealtsamast leiab rohkelt teavet ka teiste loodushoidlike praktikate kohta.

Elurikkust põllumajandusmaastikus aitab suurendada ka mahetootja Raimond Pihlap, kes on alustanud põllusaarte rajamist, mis pakuvad elupaika paljudele taimedele, lindudele, imetajatele, seentele, tolmeldajatele, ämblikutele ja mardikatele. Meiega koos tegutseb ka 2022. aasta Eesti parim lihaveisekasvataja ja tänavune Aasta Põllumees Airi Külvet, kes katsetab kultuurrohumaa rajamist liigirikka seemneseguga. Lisaks hooldab Airi lihaveiste abiga pärandniite ja kasutab selleks Eesti niitudel vähe levinud karjatamisviisi – portsjonkarjatamist.

Põllumajandusmaastikke elurikkus langeb drastiliselt ja kui leidub loodushoidlikest põllumajandusvõtetest huvitatud talunikke, kes sooviksid oma maadel põllumaade mitmekesisust taastada ning katsetulemusi koos Tartu ülikooli teadlastega seirata, siis võtke meiega ühendust!