Aasta Põllumees 2023 Airi Külvet (Puutsa talu) on üks neist seitsmest põllumehest, kes projekti „Loodusrikas Eesti“ käigus katsetab oma rohumaadel erinevaid agroökoloogilisi võtteid ning nende mõju saagikusele ning elurikkusele. Airi rajas meie projekti käigus kahele põllule (3,7 ha ja 15 ha) liigirikka kultuurrohumaa, mõlemat põldu plaanib ta hooldada portsjonkarjatades. 

Viiendas pärandniitude omanike ja hooldajate infokirjas on juttu niitude taastamistest Hiiumaal ja Iirimaal.

Kutsume pärandniitude taastamisest ja hooldamisest huvitatuid 30. jaanuaril virtuaalsele kohvihommikule ja Tartu ülikooli uuringusse.

Metsa raieküpsus kätte varem kui tema ökoloogiline küpsus ja vastuolu algab sealt, et väga paljud liigid saavad elada vaid enam kui saja-aastases metsas.

Projekti „Loodusrikas Eesti“ üks eesmärke on taastada terviklikult 20 rannaniitu Hiiumaal, Saaremaal ja Läänemaal. Muu hulgas hõlmab see puude ja põõsaste langetamist, veerežiimi taastamist, pilliroo tõrjumist ning väikekiskjate – kes ohustavad rannakarjamaadel pesitsevate kahlajate populatsiooni - piiramist. See on üsna suur väljakutse, sest taastatavaid maa-alasid on üle 300 ning neil aladel on rohkem kui 240 omaniku. Õnneks on üle 60% maaomanikest valmis looduskaitseliseks koostööks. Ühtekokku saab 2029. aastaks taastatud 400-450 hektarit rannaniite.

9.–11. oktoobril peeti Leuvenis, Belgias LIFE’i projektide ühisseminar, kus räägiti tulemuspõhiste toetuste rakendamisest ja selle mõjust elurikkusele. Kohtumisel osalesid põllumajandusteemadega tegelevad projektid, kes arutasid uue toetussüsteemi katsetamise esimeste tulemuste ja väljakutsete üle.

Väärtuslikuks püsirohumaaks on ligi kümme aastat hooldatud püsirohumaa, kus on hakanud aegamööda kujunema looduslik niidutaimestik. Sealne ökoloogiline seisund võib sarnaneda lausa pärandniiduga! Kuna sellised alad mängivad suurt osa elurikkuse ja rohekoridoride loomises, on võimalik taotleda väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetust.

Eelmisel nädalal istutasime põllumajandusmaastike rikastamiseks OÜ Mäemõisa Postirõõmu põllule 130 meetrise heki, mis koosneb erinevatest hekitaimedeks sobivatest puudest ja põõsastest - pukspuu, lodjapuu, magesõstar, türnpuu, viirpuu, sarapuu, jalakas jmt. Istutusala katsime erinevate multšide ja tüvekaitsemeetoditega, et hiljem neid meetodeid analüüsida ja leida valikust sobivaimad.

Et juba kinnikasvanud loopealseid uuesti karjamaana kasutusele võtta, tuleb seal eelnevalt kadakaid harvendada ja loomadele liikumisruum luua. See on töömahukas ettevõtmine, mida Eestimaa Looduse Fond ühes oma vabatahtlike talgulistega ikka ja jälle teeb.