Kuna selgus, et Grete klassijuhataja on Eestimaa Looduse Fondi talgujuht, ei olnud meil raske üht klassijuhatajatundi kaaperdada, et Gretet õnnitleda ja rääkida tema klassikaaslastele, kuidas Eesti pärandkooslused tekkinud on!

Paar viimast nädalat on olnud imeilusas Mädapea tammikus päikeseline ja rahvarohke – Tartu ülikooli teadlase Riinu Rannapi juhendamisel kaevati mudakonnale ja harivesilikule sobivaid elupaiku. Tööd käisid kaemas nii looduskaitsespetsid, kes ka ise võiks kunagi tiikide rajamist juhendama hakata, kui ka kaameramehed, kelle abil sünnib kahepaiksete elupaikade taastamisest õppefilm. Asja vaatas pealt rohukonn.

Eile ja täna kogunesid taas rannaniitude hooldajad – seekord Läänemaal – et tutvuda teaduspõhiste uuringutega sealsete rannaniitude seisundi kohta ning arutada ühiselt rannaniitude hooldusküsimuste üle.

Juba teist aastat on Loodusrikka Eesti projekt pannud õla alla ELFi loopealsete taastamise talgutele Kesselaiul. Sel nädalal peetud talgud möödusid päevases kuumuses ja öises paduvihmas ning parimas talgumeeleolus!

Sel nädalal said Hiiumaa rannaniitudel kokku pärandniitude hooldajad, keskkonnaameti maahooldusspetsid ja Tartu ülikooli teadlased, et jagada hooldamisalaseid kogemusi-nõuandeid ning tutvuda projekti „Loodusrikas Eesti“ plaaniga parandada 20 rannaniidu kvaliteeti.

5. mail pidasime järjekordsed mõttetalgud, mis seekord aitas kaardistada aktiivseid tegevusi, mille kaudu erametsades ja sedakaudu Eestis üleüldse metsade loodushoidu edendada. Mõttetalgute põhiküsimus oli, milline terviktegevus (võttestik) on Eestis erametsaomanikule jõukohane ja aitaks olulisel määral lahendada loodushoiuprobleeme?

10 välitööpäeva ja 177 471 sammu hiljem nendivad Tartu ülikooli kahepaiksete uurija Riinu Rannap ja keskkonnaameti spets Maris Sepp, et kõigil neil maaomanikel, kelle maadel asuvad väikeveekogud sobiksid - kui need oskuslikult taastada - mudakonna ja harivesiliku elupaigaks, on ka endil huvi konnapopulatsioonide taastamise vastu („et oleks nii nagu lapsepõlves“), nad mõtlevad meelsasti kaasa ning neil on hea arusaam, mida tehakse ja saavutada tahetakse.

Mõttetalgute eesmärk oli tolmeldajate seisundi säilitamiseks ja parandamiseks võimalikult kõigi olemasolevate ja puuduvate meetmete kaardistamine ja lühianalüüs, millest saab infosisend tegevuskava koostajatele, sh aastatel 2022-2024 toimuvate uuringute planeerimiseks ja 2024. aasta lõpuks koostatava tegevuskava loomiseks.