Taastamisala läbib Laashoone-Rõika tee, mis takistab vee loomulikku valgumist lõuna suunas. Vee loomuliku liikumise tagamiseks ehitatakse tee alt läbi neli truupi. Lisaks puhastatakse või süvendatakse kraave ja uuendatakse truupe eramaa ja taastamisala piiril ja Laashoone-Rõika tee ääres, et vältida veerežiimi muutust eramaal ning teedel. Samuti on tööd planeeritud nii, et lamminiitude hea seisund ja hooldusvõimalus säiliks. Loodusliku veerežiimi taastamine aitab takistada turbakihi lagunemist ning aitab parandada lammi- ja soometsades elavate liikide elupaigatingimusi.

Tööd projekteeris projekteerimisbüroo „Maa ja vesi“ ning planeeritud töid arutas, korrigeeris ja aktsepteeris laiapõhjaline märgade metsaelupaikade töörühm.

Avalikustamiskoosolek leidis aset Palupõhja looduskoolis 2024. aasta juunis, kogukonnaga käidi kraav-kraavi haaval taastamistööd läbi ning saadi nende heakskiit. Taastamisööd viib läbi Terrason OÜ ja järelevalvet teeb RMK.

Peterna-Laashoone on esimene „Loodusrikas Eesti“ projektis taastatav märgade metsaelupaikade ala, sellele järgnevad 2026. aastal Laulaste, Ohepalu, Pihla-Kaibaldi loodusliku veerežiimi taastamine. Ühtekokku taastatakse meie projektist u. 3500 ha märgi metsaelupaiku.

Riik soovib 2030. aastaks kaardistada kõik märjad metsaelupaigad, peatada nende seisundi halvenemine ning taastada erinevaid metsaelupaiku 10 500 hektari suurusel alal.