Juurdepääsetavus

Projekti käigus loodud ja Keskkonnaameti kureeritud märgade metsade tegevuskava eelnõu seab eesmärgiks, et 2030.

Keskkonnaamet on esimese pääsukese lendu lasknud ning värskelt avaldatud hankes ootavad taastajaid ka „Loodusrikas Eesti“ projektis taastatavad rannaniidud Aandi, Laheküla, Tohvri, Tärkma II, Taguküla laidude projektialadel Hiiumaal, Tahu projektialal Läänemaal ja Rootsiveres Saaremaal.

Peagi saab uue keskkonnameetmena hakata taotlema toetust põllumajandusmaal olevate väärtuslike püsirohumaade säilitamiseks. Väärtuslik püsirohumaa on selline niit, mis erinevalt pärandniidust võib olla millalgi küntud ja kultuurrohumaal kasutatavate liikide-sortidega külvatud, kuid on nüüdseks juba taas valdavalt looduslike taimedega ja üsna liigirikas.

Kui peaks nimetama projekti mõne ettevõtmise, mis kohe algusest peale on läinud nii nagu on pidanud minema, siis on see just kahepaiksete sigimisveekogude taastamine. Sel aastal lisandus Ropka-Ihaste looduskaitsealale seitse, Otepää loodusparki 15 ja Alatskivi maastikukaitsealale üks väikeveekogu.

Selle aasta suvest alates katsetame nelja invasiivse võõrliigi - pargitatarde, kuldvitste, pihlenela ja lumimarja - tõrjumist uudsete meetoditega. Tavapärase niitmise ja trimmerdamise kõrval töötleme võõrliike kuuma auru ja herbitsiidiga, katame vastupidava geotekstiiliga ning purustame taimi kettpurustiga.

Tartu Ülikooli maastike elurikkuse töörühm on „Loodusrikas Eesti“ projektis valmis saanud hekkide ja põõsaribade rajamise juhendi, mille eesmärk on anda soovitusi, kuidas suurendada liigirikkust põllumajandusmaastikus.

12.-14. septembrini võis Nuuksio rahvuspargis näha baltlasi ja skandinaavlasi omavahel elavalt suhtlemas ning piirkonna loodusväärtusi uurimas. Peeti igaaastast Balti riikide ja Skandinaaviamaade LIFE’i projektide kohtumist, et edendada riikide vahel koostööd, vahetada kogemusi ning orienteeruda LIFE’i programmi uutes reeglites.