9. juuli 2025

Kaidi Tingas

2025. aasta niidukahlajate koorumisedukuse seire märksõna on rebaseurud

Ka sel aastal jälgis Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia töörühm rannaniitudel pesitsevate niidukahlajate koorumisedukust ning seiretulemused näitavad, et aasta märksõnaks on end rannaniitude asustanud rebased ning nende urud. Kokku jälgiti 178 pesa.

Töörühma vedav ökoloog Triin Kaasik ütleb, et praeguse jahikorralduse juures ei ole rebaseurge võimalik vältida ning et järgmisel hooajal edukam olla, peaks pidama urujahti kõigi teadaolevate urgude juures märtsi lõpus, enne lindude ja rebaste pesitsusperioodi algust. Konkreetseks tööks lepingu tegemine seni projektiga hästi kaasa tulnud jahimeestega võiks olla siinkohal üks lahendus.

„Seirame linnustiku olukorda nii taastamata kui ka taastatud aladel, aga praegu on kisklussurve nii suur, et jahi toeta ei ole ka taastamisaladelt häid tulemusi loota,“ ütleb Triin. Näitena toob ta Aandi niidu Hiiumaal, kus on aasta-aastalt vähem puittaimestikku, mis teeb selle lindude jaoks üha ahvatlevamaks elupaigaks, kuid samas olid 2025. a kevadel niidu eri otstes kaks rebaseurgu ning seega ka niidukahlajate koorumisedukuse tulemus 0%. Niidurüdisid on seal alles jäänud kõigest üks paar! Positiivse poole pealt on Matsalus Haeska ja Põgari-Sassi niidul koorumisedukus jahi tulemusena hea mitmendat aastat järjest.

Triin rõhutab, et väikekiskjate rohkus, mida me praegu näeme, on otsene marutaudi välja tõrjumise tulemus. „Seda haigust me tagasi ei taha, aga usun, et meil on vastutus probleemiga tegeleda,“ ütleb ta.

Olgu mõned Eesti Jahimeeste Seltsi ettepanekud edaspidiseks jahi tõhustamiseks alljärgnevalt nimetatud. Puhkuseperioodi lõppedes leiab aset ka arutelu kliimaministeeriumi ning keskkonnaametiga.

  • Niidurüdi pesitsusaladel tegutsevad jahiseltsid peavad talve jooksul pidama intensiivsemat väikeulukijahti mitte ainult rannaniidualal, vaid ka kaugemal "tagalas", et vähendada üldiselt rebaste, kährikute, mäkrade ja šaakalite arvukust. Jahimehi võiks motiveerida mõne väikekiskjate ühisjahi korraldamine.
  • Kevadtalvel tuleks küttida rannaniitudelt ja nende ümbruses pesitsevad isendid ja likvideerida urud enne rebaste ja mäkrade pesitsusaega, et mitte uutele isenditele anda võimalust sisse kolida.
  • Nendel aladel, kus vähegi võimalik, taotleda jahipidamist kuni 15. aprillini. Seda praktikat võimaldab keskkonnaamet näiteks laidudel, kus jahimehed käivad väikekiskjaid küttimas vahetult enne lindude pesitsusperioodi algust. Kui see on laidudel võimalik, siis miks ei võiks seda kasutada ka rannaniitudel haruldase niidurüdi kaitseks.
  • Väga huvitav oleks teada saada, et kui suunata fookus juba olemasolevate rannaniitudel asetsevate urgude likvideerimisele, siis kas ka pesitsusedukus oleks suurem.

Huvi korral leiab rohkem teavet 2025. aasta rannaniidu linnustiku koorumisedukuse raportist. Sealtsamast leiab ka viite 4. juunil 2025 Amaranta Adojaani kaitstud Tartu ülikooli magistritööle „Kiskjate ohjamise mõju rannaniidul pesitsevatele kahlajatele“, mis võtab kokku aastatel 2021-2024 tehtud koorumisedukuse uuringu.

Kes on kahlajad? Kahlajad on rändlinnud, kes veedavad Eestis vaid oma pesitsusaja. Siin kasvatavad nad üles pojad ja hoolitsevad seeläbi ka liigi kohaliku asurkonna püsimise eest, kuid seis ei ole kiita – nii niidurüdi, tutkas kui ka tikutaja on jõudnud Eesti punase nimestiku ohustatud liikide hulka.

Mis ohustab kahlajaid? Niidukahlajate käekäiku mõjutab avatud maastike vähenemise kõrval peamiselt pesarüüste ja seetõttu jälgime pesade koorumisedukust rannaniitudel. Lisaks seirele rahastab projekt rannaniitudel liikuvate väikekiskjate hooajalist jahti ning niitude taastamistöid, sh avamaastikesse mitte sobivate metsatukkade raiumist.

Kuidas on niidukahlajatega seotud väikekiskjate küttimine? Kuna rannaniitude linnustiku elupaigad on viimase 70 aasta jooksul killustunud, pääsevad imetajatest väikekiskjad mööda metsaservi või kadakapuhmaid liikudes hõlpsasti maas asetsevaid linnupesi rüüstama. Siiski pole saak- ja röövloomade arvukus tingitud ainult maastikumuutustest, vaid ka sellest, et väikekiskjatel pole praegu olulisi piirajaid.