Loodusrikas Eesti
LIFE-IP projekti "Loodusrikas Eesti" eesmärk on kaitsta ja taastada Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada meie metsades ja põllumaadel elavate liikide ja nende elupaikade seisundit.
Aastatel 2020-2029 katsetame ühes teadlaste, metsa- ja põllumeeste, maahooldajate ja kohalike kogukondadega erinevaid – nii traditsioonilisemaid kui ka innovaatilisemaid - looduskaitselisi tegevusi ja meetodeid ning anname praktilisi juhiseid, kuidas igaüks meist võiks tegutseda nii, et ei teeks oma käitumisega loodusele liiga, vaid – vastupidi – aitaks kaasa elurikkuse hoidmisele ja taastamisele. Tegeleme nelja suure teemaga: metsade, pärandniitude, loodushoidliku põllumajanduse ning liigikaitsega, ning nendega saab lähemalt tutvuda ülajaotuses.
Uudised
Laulaste märgade metsade loodusliku veerežiimi taastamise projekti avalikustamine
Häädemeeste vallas asuv Laulaste looduskaitseala on üks neist aladest, kus RMK taastab „Loodusrikas Eesti“ projekti käigus märgasid metsaelupaiku.
Parimad pärandniitude majandajad 2024 on Kalmer Visnapuu, Veiko Ülejõe, Krista ja Vallo Vilta ning Linda ja Koit Tikk
Kliimaminister Yoko Alender ja Keskkonnaameti peadirektor Rainer Vakra tunnustasid täna, 28. jaanuaril silmapaistvamaid pärandniitude majandajaid, kes panustavad oma tegevustega Eesti kõige liigirikkamate maastike säilimisse ning elu hoidmisse maal.
Sündmused
13. veebruar
Laulaste märgade metsade loodusliku veerežiimi taastamise projekti avalikustamine
Laulaste märgade metsade loodusliku veerežiimi taastamisala paikneb Pärnu maakonnas, Häädemeeste vallas,
- Infopäev
- Metsad
- Häädemeeste Seltsimaja
30. jaanuar
Pärandniidu kohvihommik
Pärandniitude teemalisel kohvihommikul anname ülevaate meie niitude seisundist ja võimalustest osaleda nende taastamisel ja
- Infopäev
- Pärandkooslused
- Kell 9-11
- Teams
02. september
Pärandniidu väärtuste hindamise koolitus Soomaal
Keskkonnaamet korraldab Soomaal õppepäeva pärandniidu toetuse taotlejatele, kes valisid väärtuste hindamise lisategevuse.&
- Infopäev
- Pärandkooslused
- Algus kell 11:00
- Soomaa, Riisa küla (58.43661, 25.00825)
12. august
Pärandniidu väärtuste hindamise koolitus Lõuna-Eestis
Keskkonnaamet korraldab Lõuna-Eestis õppepäeva pärandniidu toetuse taotlejatele, kes valisid väärtuste hindamise lisatege
- Infopäev
- Pärandkooslused
- Otepää
02. juuli
Tähistame pärandniitude päeva!
Heinamaarjapäeval tähistame pärandniitude päeva, mis on niitude õierohkuse imetlemiseks just kõige õigem aeg! Meie pära
- Matk
- Inimene ja loodus
- Paljassaare rand, Tallinn
Ülle Tamm on üks kolmest 2021. aasta pärandniitude majandajate laureaadist! Miks? Sest tema ja ta naljakate nimedega veiste - Fanny (Fanny ja Aleksandri järgi), Laima (sündis siis, kui pererahvas oli Lätis), Juuli, Milvi, Nimetu ning lambapontšikutega hooldatavate pärandniitude kvaliteet on sedavõrd hea, et niite vaadates silm puhkab ja hing laulab.
Peale pärandniitude hoolduse on Ülle andnud olulise panuse I kaitsekategooria juttselg-kärnkonna elupaikade säilitamiseks, olles üks esimesi, kes oli nõus paarkümmend aastat tagasi võtma enda hoole alla šoti mägiveised ja lambad, kes hakkasid väheseid säilinud kõre elupaiku korras hoidma.
Viljar Ilves on üks kolmest 2021. aasta pärandniitude majandajate laureaadist! Miks? Sest ta on südamega looduskaitsele pühendunud pärandniitude hooldaja, kes panustab oma tööd, aega ja raha selle heaks, et Alam-Pedjal karjatavatel šoti mägiveistel oleksid head elutingimused, luhad hooldatud parimal võimalikul moel ja alade majandamine jätkusuutlik.
Viljar teeb entusiastlikult koostööd kaitseala loodusväärtusi uurivate teadlastega ning on esitanud mitmeid ettepanekuid alade teaduslikuks uurimiseks. Ta on osalenud nii ornitoloogilistel kui ka botaanilistel välitöödel ja tunneb oma alade elustikku väga hästi.
2006. aastal hakkas perekond Vilta taastama ja hooldama peremehe esivanemate kodus asuvat 2,66 hektarilist puisniitu. Aastatega on kasvanud nii talupidamine, pere kui ka pindalad ning praeguseks on Vallo ja Krista Läänemaa suurimad ja kogemuste poolest rikkaimad soostuvate puisniitude hooldajad, kelle hooldada on 114,43 ha soostuvaid puisniite, lisaks 61,58 ha muid niite.
Seitsmendat põlve põllumees ja hingelt karjakasvataja Kalmer hooldab 62,8 hektarit puis- ja aruniite ning puiskarjamaid. Lisaks karjatab ta väljaspool kaitsealasid pärandniiduilmelisi alasid ning tal on plaanis oma tegevust kaitsealadel laiendada. Kalmeri hooldatav Mädapea tammiku puisniit on nagu elurikkuse oaas keset Virumaa põllumajanduslikku suurtootmist.
Linda ja Koit hooldavad koos oma laste ja 300 Eesti tõugu hobusega pärandkooslusi Käina lahe-Kassari maastikukaitsealalt Peipsiveere looduskaitsealani välja. Kokku on nende hallata üle Eesti 754 hektarit väärtuslikke pärandmaastikke.
Veiko hooldab botaaniliselt väga väärtuslikku kümnekonna hektari suurust puisniitu Maidla-Iganõmme hoiualal Raplamaal ning see, millise entusiasmi, fantaasia ja loovusega ta oma puisniite taastab ja hooldab, on tunnustust väärt! Veiko on oma põhiametilt Märjamaa päästekomando meeskonnavanem ning hinnatud koostööpartner nii kohalikus kogukonnas kui ka ametkondades, alati lahkelt võõrustamas oma puisniidul külalisi nii lähemalt kui kaugemalt, alati valmis tutvustama oma puisniidu loodusväärtuseid, tööd ja tegemisi ning looduskoosluste hooldamiseks vajaminevat tehnikat.
Et juba kinnikasvanud loopealseid uuesti karjamaana kasutusele võtta, tuleb seal eelnevalt kadakaid harvendada ja loomadele liikumisruum luua. See on töömahukas ettevõtmine, mida Eestimaa Looduse Fond ühes oma vabatahtlike talgulistega ikka ja jälle teeb. Viiel järjestikusel suvel oleme ka projekti poolt õla alla panna ning seetõttu on ELF saanud muu hulgas toimetada Kesselaiu loopealsel.
"Osoon" pühendas terve saate taastavale põllumajandusele, kõneisikuteks kolm põllumeest - Sander Hiire (Mäemõisa Mullaelu), Airi Külvet (Puutsa talu) ja Martin Maante (OÜ Sadala Agro) -, kes kõik meie projektis põllumajandusmaastike elurikastamise ja mullatervisega tegelevad ning üha nutikamalt koostöös loodusega toimetavad.
Alates 2023. aasta suvest katsetame nelja invasiivse võõrliigi - pargitatarde, kuldvitste, pihlenela ja lumimarja - tõrjumist uudsete meetoditega. Tavapärase niitmise ja trimmerdamise kõrval töötleme võõrliike kuuma auru ja herbitsiidiga, katame vastupidava geotekstiiliga ning purustame taimi kettpurustiga. Tõrjekaitseid viib läbi Keskkonnaamet, kes eelnevalt kõigi 44 katseala omanikuga nende maadel tehtavate katsete osas kokkuleppe saavutas.
Kahe viimase aastaga oleme taastanud 29 väikeveekogu Lääne-Virumaal, neli Harjumaal ja neli Läänemaal ning sellesuvisel väikeveekogude inventeerimisel selgus, et kahepaiksete liikide arv on neis tiikides tõusuteel!
Kuidas aga üldse luua kahepaiksetele sobivaid veekogusid, räägib Tartu ülikooli teadlane, kahepaiksete uurija Riinu Rannap. Veekogu rajamist ei pea ette võtma projekti korras, vaid seda saab teha ka iga aiapidaja ja maaomanik, kes on huvitatud, et tema õuel konnad, kes põllukahjurite, puukide ja teiste haigustekitajate arvukust reguleerivad, mõnusalt toimetada saaksid!
Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia professor Asko Lõhmus räägib, mida igaüks saaks meist teha metsade elurikkuse kaitseks – nii need inimesed, kel on oma puud ja mets kui ka need, kel oma metsa pole!
Millised on meie võimalused osaleda elurikkuse säilimises ja igaühe looduskaitses räägib Tartu ülikooli botaanika kaasprofessor Aveliina Helm, kes tegeleb projektis "Loodusrikas Eesti" pärandniitude ja nende jätkusuutliku majandamise ning põllumajandusmaastike elurikkusega.