Loodusrikas Eesti
LIFE-IP projekti "Loodusrikas Eesti" eesmärk on kaitsta ja taastada Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada meie metsades ja põllumaadel elavate liikide ja nende elupaikade seisundit.
Aastatel 2020-2029 katsetame ühes teadlaste, metsa- ja põllumeeste, maahooldajate ja kohalike kogukondadega erinevaid – nii traditsioonilisemaid kui ka innovaatilisemaid - looduskaitselisi tegevusi ja meetodeid ning anname praktilisi juhiseid, kuidas igaüks meist võiks tegutseda nii, et ei teeks oma käitumisega loodusele liiga, vaid – vastupidi – aitaks kaasa elurikkuse hoidmisele ja taastamisele. Tegeleme nelja suure teemaga: metsade, pärandniitude, loodushoidliku põllumajanduse ning liigikaitsega, ning nendega saab lähemalt tutvuda ülajaotuses.
Uudised
2025. aasta niidukahlajate koorumisedukuse seire märksõna on rebaseurud
Ka sel aastal jälgis Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia töörühm rannaniitudel pesitsevate niidukahlajate koorumisedukust ning seiretulemused näitavad, et aasta märksõnaks on end rannaniitude asustanud rebased ning nende urud. Kokku jälgiti 178 pesa.
Pärandniitude päeva veetsime Alam-Pedja luhtadel
Ehkki on heinaaeg, siis just 2. juulil, mida oleme viimased viis aastat tähistanud pärandniitude päevana, vanarahva kalendri järgi tööd ei tehta. Seevastu kutsume sel päeval tähistama - kuidas just keegi saab ja tahab - Eesti maastikke ja pärandit.
Sündmused
30. juuni - 09. juuli
Tutvustame nelja võõrliigi tõrjemeetodeid
Kutsume omavalitsuste keskkonnaspetsialiste, aiasõpru ja muidu huvitatuid tutvuma nelja võõrliigi (vooljas pargitatar, kuldv
- Infopäev
- Liigid
- erinevad asukohad
18. juuni
Pärandniidu väärtuste hindamise koolitus
Keskkonnaamet kutsub suvisele õppepäevale! Läheme koos niidule ja tutvume sealsete loodusväärtustega. Räägime, millele n
- Seminar
- Pärandkooslused
- 59.519766, 25.884151
16. juuni
Karuskose märgade metsade loodusliku veerežiimi taastamise projekti avalik arutelu
16. juunil kl 17 on Tipu looduskooli Viljandimaal oodatud on kõik huvilised, kes soovivad Karuskose märgade metsade looduslik
- Infopäev
- Metsad
- Tipu Looduskool
07. juuni
Tähista looduskaitsekuud pärandniidul!
Kutsume sind saama osa pärandniitude majandajate argielust! Neljal kevadisel nädalavahetusel avavad oma koduväravad talumaja
- Matk
- Pärandkooslused
- Tihuse hobuturismitalu, Muhumaa
31. Mai
Tähista looduskaitsekuud pärandniidul!
Kutsume sind saama osa pärandniitude majandajate argielust! Neljal kevadisel nädalavahetusel avavad oma koduväravad talumaja
- Matk
- Pärandkooslused
- Kurkse, Harjumaa
Linda ja Koit hooldavad koos oma laste ja 300 Eesti tõugu hobusega pärandkooslusi Käina lahe-Kassari maastikukaitsealalt Peipsiveere looduskaitsealani välja. Kokku on nende hallata üle Eesti 754 hektarit väärtuslikke pärandmaastikke.
2006. aastal hakkas perekond Vilta taastama ja hooldama peremehe esivanemate kodus asuvat 2,66 hektarilist puisniitu. Aastatega on kasvanud nii talupidamine, pere kui ka pindalad ning praeguseks on Vallo ja Krista Läänemaa suurimad ja kogemuste poolest rikkaimad soostuvate puisniitude hooldajad, kelle hooldada on 114,43 ha soostuvaid puisniite, lisaks 61,58 ha muid niite.
Seitsmendat põlve põllumees ja hingelt karjakasvataja Kalmer hooldab 62,8 hektarit puis- ja aruniite ning puiskarjamaid. Lisaks karjatab ta väljaspool kaitsealasid pärandniiduilmelisi alasid ning tal on plaanis oma tegevust kaitsealadel laiendada. Kalmeri hooldatav Mädapea tammiku puisniit on nagu elurikkuse oaas keset Virumaa põllumajanduslikku suurtootmist.
Veiko hooldab botaaniliselt väga väärtuslikku kümnekonna hektari suurust puisniitu Maidla-Iganõmme hoiualal Raplamaal ning see, millise entusiasmi, fantaasia ja loovusega ta oma puisniite taastab ja hooldab, on tunnustust väärt! Veiko on oma põhiametilt Märjamaa päästekomando meeskonnavanem ning hinnatud koostööpartner nii kohalikus kogukonnas kui ka ametkondades, alati lahkelt võõrustamas oma puisniidul külalisi nii lähemalt kui kaugemalt, alati valmis tutvustama oma puisniidu loodusväärtuseid, tööd ja tegemisi ning looduskoosluste hooldamiseks vajaminevat tehnikat.
Et juba kinnikasvanud loopealseid uuesti karjamaana kasutusele võtta, tuleb seal eelnevalt kadakaid harvendada ja loomadele liikumisruum luua. See on töömahukas ettevõtmine, mida Eestimaa Looduse Fond ühes oma vabatahtlike talgulistega ikka ja jälle teeb. Viiel järjestikusel suvel oleme ka projekti poolt õla alla panna ning seetõttu on ELF saanud muu hulgas toimetada Kesselaiu loopealsel.
"Osoon" pühendas terve saate taastavale põllumajandusele, kõneisikuteks kolm põllumeest - Sander Hiire (Mäemõisa Mullaelu), Airi Külvet (Puutsa talu) ja Martin Maante (OÜ Sadala Agro) -, kes kõik meie projektis põllumajandusmaastike elurikastamise ja mullatervisega tegelevad ning üha nutikamalt koostöös loodusega toimetavad.
Alates 2023. aasta suvest katsetame nelja invasiivse võõrliigi - pargitatarde, kuldvitste, pihlenela ja lumimarja - tõrjumist uudsete meetoditega. Tavapärase niitmise ja trimmerdamise kõrval töötleme võõrliike kuuma auru ja herbitsiidiga, katame vastupidava geotekstiiliga ning purustame taimi kettpurustiga. Tõrjekaitseid viib läbi Keskkonnaamet, kes eelnevalt kõigi 44 katseala omanikuga nende maadel tehtavate katsete osas kokkuleppe saavutas.
Kahe viimase aastaga oleme taastanud 29 väikeveekogu Lääne-Virumaal, neli Harjumaal ja neli Läänemaal ning sellesuvisel väikeveekogude inventeerimisel selgus, et kahepaiksete liikide arv on neis tiikides tõusuteel!
Kuidas aga üldse luua kahepaiksetele sobivaid veekogusid, räägib Tartu ülikooli teadlane, kahepaiksete uurija Riinu Rannap. Veekogu rajamist ei pea ette võtma projekti korras, vaid seda saab teha ka iga aiapidaja ja maaomanik, kes on huvitatud, et tema õuel konnad, kes põllukahjurite, puukide ja teiste haigustekitajate arvukust reguleerivad, mõnusalt toimetada saaksid!
Tartu ülikooli looduskaitsebioloogia professor Asko Lõhmus räägib, mida igaüks saaks meist teha metsade elurikkuse kaitseks – nii need inimesed, kel on oma puud ja mets kui ka need, kel oma metsa pole!
Millised on meie võimalused osaleda elurikkuse säilimises ja igaühe looduskaitses räägib Tartu ülikooli botaanika kaasprofessor Aveliina Helm, kes tegeleb projektis "Loodusrikas Eesti" pärandniitude ja nende jätkusuutliku majandamise ning põllumajandusmaastike elurikkusega.