Kohale tuli 16 linnuhuvilisest pärandniitude hooldajat, kes olid linnumaailmaga juba eelnevalt hästi kursis, kuid soovisid enda teadmisi veel täiendada. Kõige kaugemad osalejad neist Haanjast ja Pärnu maakonnast Kirbla külast.

Linde vaatlesime kahes asukohas – Pikknurme jõe lähedasel lamminiidul ning Emajõe luhaniitudel Kärevere silla lähistel. 
Tänavune erakordselt kuiv aasta on mõjutamas ka linnustikku. Pikalt kestnud kuivus vähendab niiskeid elupaiku ning putukate arvukust, mistõttu on paljudel luhalindudel keeruline leida sobivaid pesitsus- ja toitumispaiku. Eriti mõjutab see maas pesitsevaid liike.

Portsjonkarjatamine mõjub linnustikule hästi

Meie projektis põllumaade elurikastamisega tegelev pärandniitude hooldaja ja lihaveisekasvataja Airi Külvet näitas oma aladel, kui heaks pesitsuskohaks on tarnamättad, mille sisse rajavad pesa näiteks täpikhuik ja kõrkja-roolind. Lisaks andis ta soovitusi, kuhu võiks jätta niitmata laike ning selgitas, miks on oluline säilitada alal ka põõsaid - liiga suure loomkoormuse korral ei leia maas pesitsevad linnud endale sobivaid pesitsuspaiku.

Esimesena nägimegi tikutajat, kelle omapärane sabasulgedega tehtav häälitsus kõigile kõrvu jäi. Metsaservas lendas metskurvits. Airi näitas teistele kohalolnud hooldajatele, kuidas ta enda alal portsjonkarjatamist korraldab ja kui positiivne on selle mõju maas pesitsevate lindude arvukusele. Karjatavat ala iseloomustab maastiku konarlikkus ning seetõttu leidus Airi aladel väga palju tikutajaid, kelle toitumisjälgi oli võimalik ka mudastes lohkudes näha. Kuna Airi aladel on ka põõsaid, saime vaadelda pruunselg põõsalindu, karmiinleevikest, roositsitajat jt linde. Airi rääkis ka sellest, et tal on loomade jootmisega probleeme, sest kaldad on kuivad ja järsud ning loomadel pole võimalik ise jooma minna ning vajavad seetõttu jootmist. Käisimegi ühiselt Pikknurme jõeala vaatamas ning jootmisprobleemi üle mõtisklemas.

Kauguses oli kuulda rukkirääku ning üle me peade lendas teder.

Kui eelmine aasta oli Alam-Pedjal liigniiste, siis see aasta ekstreemselt kuiv

Edasi liikusime samuti meiega koostööd tegeva Alam-Pedja luhtade majandaja Viljar Ilvese alale Kärevere silla lähistele. Ka seal on praegu ekstreemselt madal vesi ning Viljar on mures madala veetaseme pärast, sest see paneb loomad jõge ületama ning vastaskaldale plehku panema. Ning madala veetaseme tõttu ei ole tänavu Viljari alal näha tikutajat, täpikhuike ega hänilast, kes eelmisel aastal seal olemas olid.

Rukkiräägu lemmikalad on seevastu kõrgemal ja kuivemal, põndaku peal paju läheduses.

Pelle käest pidavat küsitama, kuidas rohuneppi enda aladele tagasi tuua ning tema soovitus on alasid hooldada rohkem loomadega, sest see tekitab kahlajatele sobivaid varje- ja söödapaiku. Rohunepp elabki enamjaolt Alam-Pedja looduskaitseala pärandniitudel.

Koolitus lõppes ühise lõunaga lähedal asuval toitlustuskohas, kus oli hooldajatel võimalik veel üksteisega kogemusi vahetada ja esimene pool päevast väga meeleolukas!