2018. a alanud projekti käigus soovitakse luua viis uut kaitseala, parandada 18 elupaigatüübi ja 19 liigi kaitsestaatust. Lisaks muuta 23 linnuliigi populatsioonitrende, taastada liivikuid, pärandkoosluseid, eritüübilisi metsi ja integreerida loodushoiumeetmed senisest paremini põllumajanduse-, metsanduse-, -turismi jm valdkondadesse.

Oma projekti kokkupanekul lähtusid leedukad Natura 2000 ja selle tegevuskava elluviimise kitsaskohtadest, mille lahendamiseks on neil käsil hulgaliselt pilootprojekte, ja kui need peaks õnnestuma, luuakse nende põhjal süsteemsem lähenemine lahendust vajavatele probleemidele.

Et mõlemad projektid katsetavad pärandkooslustel tulemuspõhist toetussüsteemi, veetsime palju aega luhtadel ja niitudel arutades kahe üsna erineva lähenemise üle. Leedus hinnatakse niitu liikide arvu järgi - mida rohkem taimeliike niidul loendatakse, seda suurem on toetussumma. Eestis proovime aga läheneda alale ja selle võimalustele üldisemalt ja hoopis vähem rõhku liigirohkusele panna. Mõne aasta pärast on kindlasti põnev võrrelda, milline lähenemine tulemusi toob!

Samuti käisime vaatamas metsaelupaiku, kus on lähiajal plaanis mitmesugused looduskaitsetööd: avama hakatakse metsaga kaetud liivikuid, seda eeskätt ohustatud kiletiivaliste jaoks. Samuti uuritakse põletamise efektiivsust puistute uuendamise ja haruldaste liikide säilimise tarvis. Kas kõik läheb nii nagu praegu planeeritud, selgub hiljem ja kogemusi on mõttekas jagada uuesti ka enne seda, kui meie oma kuivi metsi taastama hakkame.

Ornitoloogia vallast tutvustati meile akustilise seire seadeldist Song Meter SM4, mis nagu inimkõrv metsas loodushääli püüab. Kui tavametoodika järgi registreeritakse linde ühes punktis 5-15 minuti jooksul, siis seadeldis on kannatlikum ja pikem tööaeg annab lisainfot. Kusjuures vahe võib olla märkimisväärne – ühel katsealal registreeris seadeldis kaardistatavaid linnuliike poole suuremas ulatuses kui seda tegi inimene. Et masin hekseldab mõne hetkega läbi sadu gigasid helifaile ja leiab vajaliku inimesest oluliselt kiiremini, võiks ka Eestis neid kaitsekorralduslike otsuste tegemiseks kasutada, kas siis lisainfo kogumiseks mõnel kaitsealal või isegi tõestusmaterjalina kasutamiseks siis, kui on vajalik raieid pesitsusperioodil peatada, arvasid meie eksperdid.

Haakumisi oli veel palju – sarnaselt meie parimate niiduhooldajate tunnustusüritusega korraldatakse Leedus loodushoidliku põllumehe konkurssi, mille eesmärk on tutvustada avalikkusele talunikke, kes pakuvad tervislikke ja keskkonnahoidlikke tooteid ning soovivad oma kogemusi jagada. Konkursi laiem eesmärk on siiski püüe ajakohastada stereotüüpset ettekujutust eeskujulikust põllupidamisest. St tubli põld ei ole ühesuguse kõrguse, homogeensuse ja umbrohupuudusega kirjeldatav ning hea põllumees on hoopis see, kellel on põldude vahel elurikkust soodustavad maastikuelemendid. Ning põllumajandus ei ole ainult äri, vaid eeskätt siiski maa eest hoolitsemine.