Kahe aasta jooksul oleme ühes põllumeestega rajanud viljapõldudele 8-12 m laiused rohumaaribad ja külvanud sinna erinevaid seemnesegusid, et liigendada põlde, suurendada mullaviljakust, meelitada ligi põllulinde ja tolmeldajad ning põllukahjurite looduslikke vaenlasi.

Kui Tartu ülikooli teadlased uurisid rohumaaribades kanda kinnitanud taimi ja tolmeldajaid, siis Maaülikooli teadlased samades ribades elutsevaid kasureid ja kahjurid.

„Ehkki suurem analüüs ootab alles ees, võib kokkuvõttena öelda, et rohumaaribad on õnnestunud, umbrohtu, peamiselt ohakat ja puju, esineb suuremas koguses seal, kus ka varasemast kõrgem umbrohufoon,“ ütleb Tartu ülikooli taastamisökoloog Krista Takkis, meie rohumaaribade peaarhitekt. „Näha on jumikaid, raudrohtu, härjasilmi, metsporgandit. Et kõik rohumaaribasse külvatu esimesel aastal näitaks, me ei ootagi“, lisab ta, „nii mõnigi taim võib alles viie-kuue aasta pärast välja ilmuda.“

Üllatuseks on aga mõnel pool siguri domineerimine rohumaaribas ja seetõttu sai juba üle-eelmisel aastal Sadala põllumaadel nähtu põhjal eelmisel aastal vähem siguriseemet külvatud. “Ega sigurgi on iseenesest tore, sest meelitab ligi nii mesilasi kui kahjurite vaenlasi, aga liigselt domineerides hakkab ta takistama teiste liikide esinemist,“ lisab Krista. Sigurit aitab vähendada varasem niitmine.

Üldse on rohumaaribadel kasutusel peamiselt kolm liigisegu:

Lisaks sai mõnel pool kasutada piirkonda sobivaid erisegusid, näiteks Kalmer Visnapuu juures Lääne-Virumaal otse loopealsetelt kogutud seemneid ilma põllumajandusliku baasseguta. Mahetootja Raimond Pihlapi külvas oma põldudele aga päevalille, mida hiljem saab kasutada multšiks.

Seda, et rohumaaribadest liiguksid liigid põldu umbrohuks, eriti näha ei ole. Ainult Järvamaa kutsehariduskeskuse põllul on ribadel puhuti tihedalt esinev põldohakas hakanud suurendama ohakate hulka põllul.

Mäemõisas, kus ribaservades kasvavad ka mõned vanad puud, oli ka puidus pesitsevaid mesilasi ning kohti ka haruldast pikkade tundlatega mardikat, muskussikku. Samuti uurisid Krista ja Katrin katsepõldudel esinevaid põllusaari, mis toovad põllumajandusmaastikke erilisi elupaiku liikidele, kes muidu seal elada ei saaks.

Palju leidus ribadel ka sirelasi, kelle vastsed söövad lehetäisid ja just seda me tahamegi.

Rohumaaribadelt leidsid Krista ja Katrin ka rebaseuru, toimeka metskitse ning metssead - parem ikka riba peal kui põllus. Ka jänest olla nähtud!

Tulemusi tuleb veel mõned aastad oodata, aga võrdluses eelmise aastaga oli juba praegu näha, et taimestik ribadel muutub ilusamaks, maa seest poevad välja erinevad looduslikud liigid ja kohe on kohal ka tolmeldajad. Väga oluline on ribade hoolduseks kasutada õigeid võtteid, niita umbrohi õigel ajal ära, koguda ka niide kokku, et ei tekiks liigset kulukihti.

Pildid on tehtud Mäemõisa maadel.