Elupaikade seisundit, eriti põllumaadel, saab hinnata tolmeldajate rohkuse järgi. Intensiivne põllumajandus, pestitsiidide kasutamine, keskkonnasaaste ja kliimamuutused vähendavad tolmeldajate arvukust ning liigirikkust nii Eestis kui ka kogu maailmas.
Projekti käigus korraldab Tartu Ülikool tolmeldajate rakendusuuringu ja koostab Eesti konteksti sobiva teaduspõhise tegevuskava.
Selle kava fookus on looduslikel tolmeldajatel, kuid kaudselt seonduvad teemaga ka paljud meemesilase seisukorra ja probleemidega seotud võtted. Looduslikuks tolmeldajaks võivad olla kõik õitel käivad putukad, Eestis põhiliselt looduslikud mesilased, päeva- ja ööliblikad, paljud mardikad, kahetiivalised (sh sirelased). Seega on meetmete ning asjaosaliste kaardistamisel põhirõhk põllu- ja metsamajanduslikul maakasutusel, loodusliku taimestikuga alade sidususel, taimekaitsevahenditel ja -võtetel, pärandkooslustel ning teistel looduskaitselistel meetmetel.
11. aprillil 2021 peeti Tartu Ülikooli eestvõtmisel mõttetalgud, mille eesmärk oli kaardistada kõik olemasolevad ja puuduvad tolmeldajate seisundit säilitavad ja parandavad meetmed ning teha nende meetmete lühianalüüs. Üritus andis sisendi 2022-2024 aastal toimuvate uuringute planeerimiseks ja 2024. aasta lõpuks koostatava tegevuskava loomiseks.
Lisalugemist:
Tolmeldajad on põllumajanduses ja kõikjal maismaa ökosüsteemides ülitähtsad loodusliku mitmekesisuse säilitajad. Tolmeldajate, nende hulgas mesilaste ja kimalaste panus Euroopa Liidu põllumajandusse on ligikaudu 22 miljardit eurot aastas. Mesilastest või teistest tolmeldajatest sõltub 80% Euroopa Liidus kasvatatavate põllumajanduskultuuride saak ning enamiku looduslike õistaimede viljumine.
Kokku on maailmas kirjeldatud umbes 20 000 liiki mesilasi. Mesilased sõltuvad õitest, kuna nad saavad peaaegu kõik endale vajalikud valgud, rasvad ja suhkrud nektarist ja õietolmust. Nad on olulised tolmeldajad, sest ligi 90% kõigist õistaimedest on kohastunud tolmlema (paljunema) loomade abil ning enamikus ökosüsteemides on põhitolmeldajaks just mesilased.
Eestis elab püsivalt 285 liiki mesilasi, sealhulgas 28 liiki kimalasi (21 liiki päriskimalasi ja seitse liiki kägukimalasi) ning 256 liiki erakmesilasi, seejuures on soodne 44% mesilasliikide seisund (Eesti punane raamat, 2018). Looduskaitse all, kolmandas kaitsekategoorias, on Eestis 18 liiki päriskimalasi.
Päevaliblikaid elab Eestis püsivalt 98 liiki, neist looduskaitsealuseid liike on kaheksa: II kategoorias üks, III kategoorias seitse liiki. Eesti päevaliblikate praegune olukord on suhteliselt hea: 85% liikide seisund on hinnatud soodsaks.
Lisainfo
Tartu ülikooli entomoloogia teadur Virve Sõber, virve.sober@ut.ee